Sellega kaasnevad nõrkus, teadvuse kaotus, hingamisraskused, vererõhulangus ja oksendamine. Sellise reaktsiooni võivad esile kutsuda toit, ravimid, mesilase- või herilase nõelamised. Anafülaksia korral ei tohi kiirabi kutsumisega hetkegi viivitada.
Eri elundkonnad reageerivad erinevalt
Nahk:
punetus, sügelus, nõgeslööve, lisaks huulte, keele ja kurgu turse.
Hingamisteed:
köhatamine või köha, kurgu sügelus, neelamisraskus, hääle kähedus, vilistav hingamine.
Seedekulgla:
iiveldus, kõhuvalu, oksendamine
Süda ja veresooned:
nõrkustunne, minestamine, vererõhu langus, südamepekslemine
Sümptomid tekivad sageli minutite, enamasti esimese poole tunni jooksul. Põhjuseks võivad olla toit, ravimid, putukate mürk, keemilised ained.
Anafülaktilise reaktsiooni puhul tuleb kohe lihasesse süstida adrenaliini, sellega ei tohi hetkegi viivitada. Kõigile, kellel on sellise reaktsiooni risk, kirjutab arst välja adrenaliini automaatse süstla ehk EpiPeni, mis peab alati kaasas olema.
Lisaks peab kohe kutsuma kiirabi, ega tohi haiget jätta järelvalveta.
Peale esmakordset anafülaktilist šokki on kindlasti vaja välja selgitada seda põhjustanud allergeenid. Mõnede allergeenide puhul on võimalik immuunraviga kujundada tolerantsi allergeeni suhtes.
