Joovet saab kergesti tuvastada alkomeetriga, ja enamik inimesi ei istu pärast alkoholi tarvitamist rooli. Kui aga ööuni on jäänud lühikeseks või inimene tunneb ennast muul põhjusel unisena, siis tavaliselt ei teki sellist mõtetki, et rooli minna ei tohiks.
Liiklusõnnetusi juhtub Eestis ikka veel liiga palju. Sellel on erinevaid põhjuseid, kuid umbes veerand liiklusõnnetustest on põhjustatud sellest, et autojuht oli roolis unine. Väsimus ja unisus ei ole sünonüümid:kui autojuht on kaua tööd teinud, hommikul vara tõusnud, pikalt roolis olnud ning seetõttu on koordinatsioon ja tähelepanu häiritud, siis on see väsimus. Tööaega osatakse enamasti reguleerida ja seetõttu on võimalik väsimust ennetada või sellega toime tulla.
Kroonilise unisusega autojuht aga ei tunneta ohtu. Päevane unisus seondub halva unekvaliteediga või haigustega, mis põhjustavad unetuse. Unehäirega autojuht ise tavaliselt probleemi aimata ei oska, sest päevast unisust tingivad unehäired kestavad aastaid ööst öösse ja inimene on oma unisusega harjunud. Lähedased on need, kes teavad, kuidas autojuht tegelikult öösel magab ja kas ta uni on kvaliteetne. Autorooli istuja peab endale teadvustama mitte ainult seda, et ta pole joonud, vaid ka seda, kas ta võib autot juhtides tukkuma jääda. Eriti kergesti tuleb uni kui autos on palav ja tee on monotoonne. Sel juhul tuleb kindlasti peatuda, tulla autost välja, sirutada, juua vett ja natuke liikuda.
Euroopa uneuurijate selts on algatanud projekti "Ära istu unisena autorooli!", millega soovitakse teadvustada, et autojuhtimine unisena on ohtlik, ning kui kõrvalt nähakse, et inimene ei tohiks sõita ja teda võiks aidata, peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama.
