Epilepsia ei ole sama, mis epileptiline hoog. Epileptilise hoo puhul on tegemist üksiku ja ainsa juhtumiga, mis toimub äkki ja enamasti lõpeb sekundite või minutitega. Epilepsiast saab rääkida siis, kui ilma nähtava põhjuseta on esinenud vähemalt kaks epileptilist hoogu.
Epileptilised hood on põhjustatud:
unedefitsiidist
tugevalt värelevast valgusest teleris või diskol
kiirenenud hingamisest (hüperventilatsioon)
pikaajaliselt tarvitatud alkoholi ja/või ravimite ärajätmisest
hapnikupuudusest
pingesituatsioonist.
Epileptilise hoo võivad põhjustada aju vigastused mõne õnnetuse tõttu, insuldijärgsed kahjustused jm, ühesõnaga – ka väike ajukahjustus võib olla epileptilise hoo vallandajaks.
Epileptilised hood võivad olla osalised või generaliseerunud ehk ulatuslikud hood.
Fokaalne ehk osaline epileptiline hoog tekib ajukoore piiritletud alal. Sõltuvalt sellest, milline funktsioon on sel ajupiirkonnal, ilmnevad kas kuulmismuutused, tundehäired, lihasvärinad, ebaselge ja arusaamatu kõne vm. Haige võib näha asju, mida tegelikult ei ole; võib kuulda olematuid helisid; võib esineda ka ühe jäseme või kehapoole rütmilist tõmblemist. Lihtsa epileptilise hoo korral on haige teadvusel, ärkvel ja võimeline kontakteeruma. Kompleksse osalise hoo korral, mis algab samamoodi kui osaline hoog, esineb teadvusehäireid ja nn automatisme (mälumine, matsutamine, samade sõnade kordamine jms tahtmatult). Fokaalne ehk osaline epileptiline hoog kulgeb ilma nähtavate krampideta, ent võib üle minna generaliseerunud hooks.
Generaliseerunud ehk ulatuslik hoog hõlmab kogu aju või mõlemat ajupoolkera samaaegselt. Sellest tulenevalt varieeruvad ka sümptomid – teadvusetus, krambid. Haige võib end sellises olekus ka vigastada, võib tekkida hapnikupuudus ja hingamisseiskus. Enamasti möödub hoog 1–3 minutiga. Pärast seda haige magab, on raskesti äratatav ja hiljem ei mäleta ta juhtunust midagi.
Esimese hoo puhul tuleb kutsuda arst. Tema saabumist oodates
pööra haige pea küljele, et vältida hingamisteede sulgumist
jälgi, et haige kukkudes ennast ei vigastaks.
Reeglina lõpeb krambihoog mõne minuti pärast.
Krampides vaevlejale ei tohi midagi suhu toppida! Haiget ei tohi jätta järelevalveta, kuni ta tuleb teadvusele. Kui patsiendil on krambid pikemat aega ja ta hoogude vahel ei ärka, tuleb kutsuda kiirabi.
