Keskelt läbi lõppeb iga teine kukkumine traumaga. Mida eakam on inimene, seda raskemad on tavaliselt kukkumise tagajärjed. Kukkudes murtakse tavaliselt randmeluu. Hullem on lugu siis, kui murdub puusaluu. Eakas inimene taastub harva peale puusaluu murdu täiesti endise tervise juurde. Sellepärast peavad just eakad inimesed libedaga äärmiselt ettevaatlikud olema.
Kummirihmadega saapatalla alla kinnitatavad libisemisvastased tallad sobivad välitingimustes, kui liigutakse uksest ukseni. Enne trepile, kauplusse või koridori sisenemist peaks need aga ära võtma, sest kivipõrandal muutuvad need libedateks uiskudeks. Juba tehakse ka selliseid metallnaastudega taldasid, kus põrandal tõmbuvad naastud kummi sisse, ega ole enam libedad. Seega peab ostes hoolega vaatama, milliseid rihmu vajatakse. Kõndima minnes võib abiks võtta ka käimiskepid. Need annavad tuge ja kindlustunnet.
Kõige parem viis kukkumise ennetamiseks on harjutada kodus tasakaalu. ja tugevdada harjutustega jalalihaseid. Näiteks võib harjumuseks võtta, et hambaid pestakse või kartuleid kooritakse ühel jalal seistes. Jalatseid tuleks jalga panna nii, et vastu seina ei nõjatu. Alguses on harjumatu ja tuleb vahepeal tuge otsida, kuid harjutamine teeb meistriks ja arendab tasakaalu.
Praegusel ajal saab ju poodidest tellida koju ka kõik vajaliku toidu, nii et ei peakski õue minema, kuid tegelikult on vaja ka värsket õhku ja liikumist. Seega peaks leidma turvalise marsruudi, sobivad jalatsid ja võtma abiks käimiskepid või rulaatori ning tegema väikese jalutuskäigu kui mitte iga päev, siis vähemasti ülepäeva.
