Hambakivi on ohtlik nuhtlus

Kodutohter
17.02.2021
Shutterstock

Hambakivi tekib siis, kui hammaste pinnale jääb puhastamata hambakatt.

Hambakivi on kõva katlakivitaoline ladestus hammastel, mis võib esineda nii igemete peal hamba pinnal või igemete all hambajuurel. Hambakivi võib tekkida ka suust eemaldatavatele proteesidele.

Hambakivi tekib siis, kui hammaste pinnale jääb puhastamata hambakatt. Meie sülg sisaldab hammaste kaitsmiseks palju mineraale. Ajapikku need ladestuvad hambakatu sisse ning muudavad selle järjest tugevamaks – katust saab hambakivi.

Kivi tekkimisel võib vaadelda kolme etappi: pelliikli teke, biofilmi teke ja mineralisatsioon.

Pelliikel on õhuke kilejas kiht, mis katab alati hambapinda ja täidab hamba mikroskoopilised ebatasasused. Pelliikel koosneb süljest pärit valkudest ja tekib hammastele mõne minuti jooksul pärast hammaste puhastamist. Selle ülesandeks on kaitsta hambaemaili mikroobide poolt tekitatud hapete eest, kuid samas on see ka heaks kinnituseks suus elavatele mikroorganismidele.

Mõni tund pärast hambapesu hakkab moodustuma biofilm, see on mikroobide kiht hamba pinnal, mis aja jooksul mikroobide paljunemise tõttu muutub mitmekihiliseks ja pakseneb.

Paari päeva jooksul hakkab tekkinud biofilm mineraliseeruma.

Pehme katu mineraliseerumine tugevaks hambakiviks võtab aega 10-20 päeva, selle kiirust mõjutavad peamiselt sülje kogus ja koostis, vähesel määral ka toitumine. Samuti mõjutab kivi tekkimise kiirust hamba pinna karedus – hammast katva emaili mikroskoopilistele ebatasasustele ja defektidele on biofilmil parem kinnituda.

Igemepealne hambakivi on suus hästi nähtav, sest asub hamba peal ning ige ei varja seda. Hambakivi on valge, kollaka või halli värvusega, kuid tubakas, tee ja kohv võivad muuta selle ka pruunikaks. Kivi võib tekkida ka keraamilistele kroonidele, implantaatide pinnale ja erinevatele proteesidele, aga ka keeleneedi külge.

Kõige tüüpilisemad kohad igemepealse hambakivi tekkeks on alumiste lõikehammaste sisemised pinnad ja ülemiste purihammaste põsepoolsed pinnal. Kui igemepealne kivi jätta eemaldamata, siis võib see kasvada edasi ka igeme alla. Hammastele kõige ohtlikum on igemetaskuvedeliku kaasabil tekkiv igemealuse katu kivistumine. Tekkiv igemealune kivi kasvab järjest sügavamale hambajuure tipu suunas, kuni hambad hakkavad liikuma ja irduvad lõualuust.

Hambale moodustunud hambakivi ei eemaldu hambaharja abil.
Hambakivi saab eemaldada ainult hambaravikabinetis, sest see nõuab steriilsust, spetsiaalseid instrumente ja professionaalseid oskusi. Hambakatu moodustumise pärssimises on oluline roll hammaste puhastamisel. Kaks korda päevas tuleb hambaid pesta hambaharja ja pastaga, hambavahesid tuleb puhastada hambaniidi või spetsiaalse harjaga.

Sarnased artiklid