Diabeedist saab rääkida siis, kui veresuhkru tase on hommikul söömata mõõtes 7 või rohkem mmol/lveresuhkur on 6-7, siis loetakse see esidiabeediks, millest areneb vähehaaval diabeet.
Kui tervisliku elusviisi ja toitumisega on saadud veresuhkur tasakaalu, siis kahjuks võib see jälle tõusta, kui ennast käest lasta. Veresuhkur võib tõusta ka vanusega, sest vanusega langeb kõhunäärme võime toota insuliini. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere glükoosisisaldust, süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust ning mõjutab rakkude jagunemist ja kasvu. Selle toimimist saab mõjutada oma eluviisidega: liikumise, toitumise ja kehakaalu kontrolli all hoidmisega.
Teist tüüpi diabeeti põdevatest patsientidest on 80 protsenti ülekaalulised. Teist tüüpi diabeeti põhjustav ülekaal on sageli kogunenud just vöökohale ja kõhule ehk on vistseraalne rasv, mis ladestub kõhupiirkonda elutähtsatesse elunditesse ja nende ümber.
Kui inimene liigub, siis lihased võtavad suhkrut verest veel ka peale treeningu, jooksmise või kõndimise lõppemist, mistõttu veresuhkur püsib pikalt tasakaalus.
Kõrge veresuhkru korral peab menüüs olema palju kiudaineid ja köögivilju. Kiudainerikka toidu energia imendub aeglaselt ja veresuhkur ei tõuse kohe peale söömist kõrgeks. Regulaarne söömine hoiab ära näljatunde, et ei tekiks hundiisu ja ülesöömist, mille tagajärjel hakkab veresuhkur kõikuma. Diabeet on veresoonkonna haigus, millesse haigestumise riski kasvatavad kõvad rasvad. Nende asemel tuleb kasutada kvaliteetseid toiduõlisid.
Seega saab Ka II tüübi diabeedi puhul piisava distsipliini korral hoida oma veresuhkru taset normaalsuse piires.
