Intelligentsus on päritav, kuid see ei tähenda, et intelligentsus oleks muutumatu omadus, või näiteks seda, et kahe intelligentse inimese laps oleks geenius. Intelligentsuse ehitamisel osaleb palju geene, mille toimimist mõjutab suur hulk tegureid juba enne sündimist. Näiteks tulevase ema alatoitumus või alkoholi tarbimine mõjub kahjulikult loote ajule ja intelligentsuse arengule. Süle ja stiimulite puudumine teeb sama väikelapsele.
Puberteedieas võib intelligentsustase kasvada suure hooga, nagu selgus brittide 2011. aastal tehtud uuringust. Osal uuritavatest intelligentsus kängus, osal tõusis. Muutust võib seletada sellega, et aju areneb kõigil erinevas tempos, kui ka haridustaseme erinevusega.
Maailma muutvad leiutised tulevad enamasti 20-30aastaste ajudest. Paindlik intelligentsus ehk omadus lahendada uusi ja tundmatuid probleeme on selles eas kõige kõrgemal tasemel. Teadlsed vaidlevad veel teemal, kui palju võib täiskasvanud inimene parandada oma paindlikku intelligentsust.
