Kolesterool on rakuseinte oluline koostisosa, milleta ei saaks rakk talitleda. Organismi eksisteerimiseks on olemas teatud nivoo. Tüsistuste oht suureneb alates kindlast piirmäärast. Kui halba kolesterooli ehk madala tihedusega proteiini on liiga palju, on see soodne pinnas ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekkeks. Seoses sellega suureneb risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Väga heaks näitajaks loetakse kolesterooli, mis on 5 ja allapoole. Enam-vähem normis, kuid siiski üle piiride on näit 5–6,5. Kuid iga organism on väga individuaalne. Kui inimesel muid riskitegureid ei ole, leidub tõesti perekondi, kus mitmel põlvkonnal on kolesteroolitase küll kõrge, kuid südamehaigusi on üliharva ja nendesse surrakse väga vähe. Kolesterool on ainult üks südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiteguritest. Peale selle on oma osa pärilikul eelsoodumusel, kõrgel vererõhul, suhkruhaigusel ja suitsetamisel.
Kuigi suure kolesteroolisisalduse mõju uuritakse endiselt, on siiski selge, et ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele, mis omakorda tekitab aterosklerootilisi naaste. Seda protsessi nimetataksegi ateroskleroosiks, mis on üks tähtsamaid südamehaiguste riskitegureid.
Kindel on ka see, et toiduga saame oma kolesteroolitaset mõjutada. Näiteks krevetid ja kannukohv tõstavad koleserooli taset. Kannukohvis on selline ühend nagu kafestool, mis vere kolesteroolisisldust suurendab. Filtrikohviga seda riski pole, sest kafestool jääb filtrisse.
Kolestroolitaset alandavad näiteks kaer, pähklid, sibulad ja küüslauk. Kaeras on beetaglükaani, mis moodustab koos veega geelja kihi ja takistab kolesterooli imendumist verre. Sibul ja küüslauk takistavad vereliblede paakumist ja vähendavad kolesteroolitaset. Pähklid on head taimsete rasvade allikad ning vähendavad halva kolesterooli taset.
