Kas mul on dementia?

Kodutohter
26.02.2021
Shutterstock

Mõned mäluhaigused on sellised, millest võib paraneda, mõned sellised, mille kulgu saab aeglustada. Kõiki neid saab ravida ja sümptomeid leevendada.

Mida teha, kui märkad, et mäluga on midagi lahti?

Kui unustad aeg-ajalt midagi, siis pole see pole veel probleem. Arsti juurde peaks minema asja uurima siis, kui unustamisi on juba nii palju, et lähedased hakkavad muretsema. Olulised märgid on lähimälu nõrgenemine ja raskused igapäevaste toimetustega toimetulekuga.

 

Kuidas ma saan aru, et mu mäluga pole kõik korras?

Kui märkad, et asjad kaovad, kokkulepitud kohtumised ja isegi lähedaste nimed ununevad. Dementiaga ei mäleta võib-olla ellmisel nädalal olnud sünnipäeva, kuigi seda meelde tueltatakse. Peast arvutamine võib äkki olla ootamatult raske.

 

Mis viitab Alzheimerile?

Alzheimerile viitab see, kui lisaks asjade unustamisele lähevad sõnad lauses segi. Mõte võib kaduda keset lauset ja inimene jääb mõtlema, mida ta öelda tahtis. Mõni kordab samu lauseid mitmeid kordi.

 

Mida dementia minuga teeb?

Tavaliselt inimesed kipuvad eralduma. Huvi endiste harrastuste ja suhtlemise vastu kaob vähehaaval, sest raske on suhelda ja tegutseda, kui ei suuda jälgida ja mõte hajub.

Basseinis ja või võimlemisrühmas võib kogemata võtta kellegi teise asju või eksida riidekapiga. Eraldumise taustal on sageli hirm, et teised märkavad unustamisi ja mäluauke. Mäluhaigusega inimene jääb sageli koduseinte vahele.

 

Kuidas dementia mind muudab?

Mäluhäirega inimese meeleolu kõigub. Ta võib kergesti ärrituda, olla rahutu ja jäärapäine. Ta võib teha selliseid asju, mida ta enne pole kunagi teinud: kiruda, valetada, süüdistada teisi oma asjade varastamises, lõpetada oma korteri koristamise.

Sümptomitel on tavaliselt põhjus. Inimene ei suuda ennast enam väljendada, sest sõnu ei ole meeles ja kirumine aitab ärritust välja elada. Oma haigusest arusaamine on haiguse alguses olemas, inimene saab aru, et temaga pole kõik korras.

 

Mis takistab diagnoosi?

Paljud keelduvad uskumast mäluhäireid. Üksinda elavatel jääb haigus kauemaks märkamata. Paaris elavad lähevad varem arsti juurde, kui kaaslane nende unustamisi märkab. Mehed keelduvad sageli arsti juurde minekust, sest ei taha kaotada juhilube.

Kas on lootust?

On küll. Mõned mäluhaigused on sellised, millest võib paraneda, mõned sellised, mille kulgu saab aeglustada. Kõiki neid saab ravida ja sümptomeid leevendada. Prognoos on seda parem, mida varem haigusele jälile saadakse ja ravi alustatakse.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid