Kas peab hakkama muretsema, kui unustad sõnu?

Kas pead jälle keset koosolekut mõnda sõna pikalt otsima või tunned vahel, et sõnad kaovad lihtsalt peast?
Kuna paljudel on mäluprobleemidega tuttavaid või on nad lugenud Alzheimeri tõve kohta, võib unustamine põhjustada muret aju tervise pärast, isegi kui vanust on vaid 30-40 aastat.Enamasti on nii, et kui unustate aeg-ajalt sõnu ja unustamine ei sega igapäevaelu, pole põhjust muretsemiseks.
Noore inimese elus on palju segavaid tegureid ja väga vähesed neist on seotud mõne neuroloogilise haigusega. Suurem osa unustamisest on seletatav sellega, et korraga on meelel lihtsalt palju erinevaid asju.
Kõige tegusematel aastatel elav tööealine inimene puutub kokku unepuuduse ja rööprähklusega, mis põhjustab aju väsimust ja mõtlemise aeglustumist. Asju võib mõjutada ka alkoholi tarbimine ja ka mõned ravimid. Kindlasti on kõik ühel hetkel mõne sõna unustanud ja mida keerulisemal teemal arutletakse, seda tõenäolisem on unustamine. Tavalisem on unustada näiteks erialast sõnavara kui sõnu, mida infot vahetades kasutatakse. Unustamise taustaks on enamasti igapäevaelu koormustegurid. Võib esineda tujukust ja unehäired. Varem pingestas tööelu liigeseid ja selga, nüüd on koormus koondunud ajule ja mälule.
Kui aga tööealine inimene tunneb, et sõnade unustamine kordub sageli samades olukordades või segab tema igapäevast elu, tasub pöörduda arsti poole, et selgitada, mis unustamise põhjustab. Mõnikord selgub põhjuseks mõni haigus, näiteks kilpnäärme ala- või ületalitlus või diabeedist tingitud veresuhkru kõikumine, mis võib mõjutada aju talitlust.

Soome geriaatriauuring FINGER näitas, et paljude riskiteguritega samaaegselt tegeledes saab eakate inimeste kognitiivse võimekuse langust oluliselt vähendada.
Noortel täiskasvanutel ja tööealistel kognitiivse võimekuse langust muidugi veel ei ole, kuid ka siis saab neid riskitegureid mõjutada nii, et langust ei tuleks ka edaspidi. Kõige olulisem on hoolitseda aju aktiivse kasutamise eest, mis tähendab näiteks õppimist ja lugemist, aga ka sotsiaalset suhtlemist teiste inimestega. Tähelepanuta ei saa jätta ka toitumise ja liikumise tähtsust aju tervisele. Mida noorem on inimene, seda olulisem on liikumine ja toitumine vananemisega kaasnevate ajumuutuste ja sellest tuleneva kognitiivsete oskuste languse ennetamisel. Alles hilisematel aastatel tulevad esile muud tegurid. Liikumine ja treening hoiab veresoonte tervist ja suhkru ainevahetust kontrolli all. Sest ajuhaiguste riskiteguriteks on just kõrge vererõhk, veresuhkur ja kolesterool.
Toitumise osas tuleks järgida traditsioonilist taldrikumudelit: pool värvilisi köögivilju, veerand valku ja veerand süsivesikuid. Punast liha väga harva, valkudena tuleks eelistada kala ja kana või taimseid valguallikaid.