Normaalne veetarbimine tähendab seda, et inimene ei tunne janu. Ei saa öelda, et me kõik peame jooma näiteks 3 liitrit vett päevas. Kogus on individuaalne ja oleneb inimese toitumisest, välistemperatuurist, eluviisist, kaalust ja füüsilisest tegevusest, ning pole õige kehtestada rusikareeglit joodava vee hulga kohta.
Me saame vedelikku ka igapäevasest söögist-joogistki. Inimene, kes tarbib palju puu- ja juurvilju ning joob mahlu, teed ja kohvi, saab ööpäevas vedelikku kuni 4,5 liitrit. Sel juhul sinna enam palju juurde ei mahu. Kui inimesed liiguvad vähe ja söövad palju, siis on pigem soovitatav magu täita rohkem vedeliku kui liigsete kaloritega. Kuid kuumal suvel, kui inimene palju higistab, ei tohi mingil juhul veejoomist unustada, sest higistamisega kaotab organism palju vett.
Kõige parem on siiski juua puhast vett. Samas on iga pudelivesi, mida ostame (olgu tegu plast- või klaaspudeliga), seisnud vesi. Rohkel hulgal tööstuslike toodete (mahlad suhkru ja säilitusainetega) tarvitamine pole tervislik.
Teadagi on Eesti erinevates piirkondades vee koostis erinev. Näiteks on piirkondi, kus vees leidub palju floori. Seda vett tarbivatel väikelastel on hambad pruunid. Pudelivett on parem tarbida inimestel, kelle koduse vee kvaliteet pole hea. Alati on võimalik viia tarbitav vesi testimisele ja saada täpselt teada, mida see sisaldab ja kuidas tervisele mõjub. Kui tegemist on külmetushaiguste ja organismi taastamisega, siis võib värske vesi mõjuda maole ärritavalt. Sel juhul tuleb vesi korralikult läbi keeta ning lisada siis vastavalt maitsele, soovile ja probleemile ravimtaimi. Läbikeedetud veel on seegi eelis, et paljud ained sadestuvad siis välja, ka need, mis annavad veele ebameeldiva lõhna. Kuid täiesti tervele inimesele on kasulik keetmata vesi. Kraanivett juues hoiad keskkonda ja see on sõbralik ka rahakotile.
