Ei saa öelda, et me kõik peame jooma 2 või 3 liitrit vett päevas. Kogus on individuaalne ja oleneb inimese toitumisest, eluviisist, kaalust, füüsilisest tegevusest.
Me saame vedelikku igapäevasest söögist ja joogist. Inimene, kes tarbib palju puu- ja juurvilju ning joob mahlu, teed ja kohvi, saab ööpäevas vedelikku kuni 4,5 liitrit. See kui palju vett vajame, oleneb inimese kehakaalust, vanusest ja välistemperatuurist. On selge, et kuuma ilmaga higistame vedelikku rohkem välja kui tavaliselt. Ka nendel, kes teevad sporti, kulub rohkem vett. Aga laias laastus on nii, et tervel, 70–80-kilosel inimesel on veevajadus liiter-poolteist – see on kõik kokku, mida saame toidust ja mida juurde joome. Vedelikubilanss peaks jääma tasakaalu: nii palju, kui vedelikku kaotame, peaksime seda kindlasti juurde saama. Kuuma päikese käes inimene higistab ja kaotab rohkem vett. Või on liigne vedelikukaotus viirushaiguse puhul, kui oksendame; ka kõhulahtisuse korral läheb palju vedelikku organismist välja. Kui siis vett juurde ei joo, hakkab pea valutama, tekkida päiksepiste või nõrkus ja kontsentratsiooniraskused ning võivad tulla isegi rääkimisraskus ja tasakaaluhäired.
Rohkel hulgal tööstuslike toodete, nagu mahlad suhkru ja säilitusainetega või limonaadid, tarvitamine pole tervislik. Igapäevaseks janu kustutamiseks on tavaline vesi kõige sobivam jook. Vett peak tarbima rohkem kui kõiki teisi jooke, sealhulgas teed, kohvi, mahlasid ja limonaade. Kuumade suveilmadega, saunas või trenni tehes ei tohi unustada pudelit puhta veega.
