Kerge uneapnoe korral leitakse uneuuringul 5-15 episoodi unetunni kohta. Kerge uneapnoe tunnused on sagedased ärkamised, lämbumise ja õhupuuduse tunne, norskamine ja hingamispausid, suukuivus, sage tualetis käimine ja higistamine. Päevased tunnused on liigunisus, väsimus, mäluhäired, närvilisus, kurvameelsus ja peavalu.
Arsti vastuvõtul saadakese diagnoos vaevuste, küsimustike ja uneuuringu põhjal.
Tõsiste juhtumite korral alustatakse kohe tõenduspõhise ja tõhusa raviga.
Kerge uneapnoe puhul selgitatakse kõigepealt välja põhjused ja tegeletakse nende raviga. Eesmärgiks on hingamisteede avamine ja kvaliteetse une saavutamine.
Ka kerge uneapnoe põhjustab rahutut und ja sagedast ärkamist, mis viib kroonilise unetuse tekkeni. Halveneb elukvaliteet ning on südame-veresoonkonna ja ainevahetushäirete tekke risk. On leitud, et kerge uneapnoe korral on kõrgvererõhutõbe ligi 59% inimestest ning esineb otsene seos suhkruhaigusesse ja ateroskleroosi haigestumisega.
Kõigepealt soovitatakse kehakaalu langetada, alkoholi tarbimist piirata ning vältida hingamist halvendavaid ravimeid, nagu uinuteid ja rahusteid.
Uneapnoed episoode eisneb kõige sagedamini selili magades. Tänapäeval on olemas kehaasendit korrigeeriv seade ja keeleasendi korrektor, mis hoiavad hingamisteed une ajal avatuna.
Soovitav on ikkagi leida koos arstiga sobiv lahendus, vastavalt uneapnoe raskusele ja öiste ärkamiste sagedusele.
