Norskamine on ülemiste hingamisteede poolt põhjustatud tugev hingamisheli une ajal.
Kui seejuures ei ole tegemist hingamisrütmi häirega, räägitakse lihtsast ehk primaarsest norskamisest. Norskamist põhjustavad ülemiste hingamisteede kitsus, viltune ninavahesein ning suurenenud ninaneelu- või kurgumandlid.
Alates 40 eluaastast norskamise ja uneapnoe sagedus suureneb iga elatud aasta ja iga lisandunud kilogrammiga. Selles eas meestest norskab 60% ja sama vanadest naistest 40%. Pärast menopausi jõuavad naised kiiresti meestele järele. Ilmselt on põhjuseks kaitsvate naissuguhormoonide taseme langus.
Norskamist koos hingamispausidega kuni kümme sekundit nimetatakse uneapnoeks ehk hingamiskatkestuseks. See on väga ohtlik, sest vahel võib hingamisseisak kesta kuni kaks minutit. Seda võib võrrelda väikese lämbumisepisoodiga. Organismile tähendab see tugevat stressi. Sel juhul aitab operatiivne ravi, kus kärbitakse pehmet suulage ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid ning kui põhjus on kõveras ninavaheseinas, tuleb see sirgeks opereerida.
Alates 40-st detsibellist muutub aga norskamine selgelt häirivaks.
Norskamise puhul tuleb tulla kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule juhul kui see segab enda või pereliikmete und, et välja selgitada hingmisteede võimaliku takistuse põhjus.
Ka ise saab ennast aidata:
* ülekaalulistel aitab kehakaalu vähendamine
* enne magamaminekut mitte tarbida alkoholi
* unerohud soodustavad norskamist
* kõrgem peaalune vähendab norskamist
* vältima peaks selili magamist
* kui nina on kinni, siis kasutage enne magamaminekut ninapihusteid
* hoolitsema peaks, et magamistoa õhus oleks piisavlt niiskust
