Foolhape ehk B₉-vitamiin on vajalik normaalseks vereloomeks. Foolhape imendub inimese peensoole lõpposast. Folaati leidub rohelistes lehttaimedes, hernestes, seemnetes, idudes, pärmis, mõnedes puuviljades, nagu apelsinid ja banaanid, mõningates teraviljatoodetes, nagu pruun riis, maksas, neerudes ning lihas. Foolhappe ööpäevane vajadus on 300-400 µg, rasedad ja rinnaga toitvad emad vajavad foolhapet 500 µg päevas.
Folaadid esinevad looduslikes taimset päritolu toitudes, kuid foolhapet on osadele toitudele lisatud, et neid rikastatada (näiteks hommikuhelbed, toidulisandid). Allaneelatult muutub foolhape meie organismis folaatideks. Paraku jõuab toidulaualt kudedesse alla poole algselt toidus olnud foolhappest, kuna foolhape on valguse ja kuumuse suhtes väga tundlik ja laguneb kergesti.
Folaadivaeguse sagedasemateks põhjusteks on folaadipuudus toidus, suurenenud folaadivajadus või selle imendumishäired. Need põhjused võivad esineda ka kombineeritult. Folaadipuudus toidus ohustab eelkõige eakaid, dieedipidajaid, alkoholi liigtarvitajaid ja suitsetajaid. Suurenenud vajadus foolhappe järele esineb raseduse ja imetamise ajal, samuti mitmete haiguste, sh pahaloomuliste kasvajate korral. Folaadivaegusaneemia korral on vereanalüüsides folaaditase ning hemoglobiinitase ja punaliblede hulk normist madalamad, punavereindeksid aga normist kõrgemad. Kui foolhappepuudus avastatakse tuleks välja selgitada selle tekkepõhjus ja hakata võtma asendusraviks foolhappe tablette. Kui põhjust ei saa kõrvaldada (näiteks imendumishäire korral), peab asendusravi jätkuma kogu elu.
