Noorena võime magada ka ebamugavates asendites ja see ei põhjusta erilisi probleeme, sest liigesed on nõtked. Vananedes muutuvad liigesed jäigemaks ja magamisasendile tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Halvas asendis magamine koormab veresooni ja lihaseid.
Rusikareegel on lihtne, tuleb leida selline padi, et oma lemmik-magamisasendis oleks kaela ja pea asend võimalikult sirge, et kaelalihased poleks pinges ega veniks. Pole olemas patja, mis sobiks kõigile, sest see sõltub magamisasendist, east ja harjumusest.
Selili magajatele sobib madal padi. Kui padi on liiga kõrge, vajutab see lõua rinnale, kael venib kumeraks ning lihastesse tekib pinge.
Külili magajatel on kõige parem valida kõrge või poolkõrge padi. Kui küljeli magamine venitab liiga selgroogu, võib ühe padaja võtta põlvele toeks.
Kõhuli magajad üldiselt patja ei vajagi, või peaks see olema väga madal padi.
Kuigi öö jooksul vahetatakse asendeid, piisab siiski ühest padjast. Kui hakata öösel patja vahetama, häirib see liigselt und.
Padja sisu võib olla polüakrüülist, tselluloosist või sulgedest. Pehmesse patja võib pea ja kael liiga sisse vajuda ja padi vajub ka kiiremini ära, sest sisul on rohkem liikumisruumi. Kas valida pooltugev või tugev padi, on harjumuse asi. Kindlasti tuleb lugeda läbi ka padja hooldamise juhised, mis temperatuuril võib seda pesta ja kas tohib tsentrifuugida.