Vagusnärvi ehk uitnärvi tähtsus keha ja vaimu tervisele näib olevat nii suur, et sellest pole veel arugi saadud.
Vagusnärvi aktiveerumine rahustab organismi funktsioone. Stress võtab vagusnärvilt jõu ära, kuid inimene suudab selle oma tegevusega taastada.
Vagusnärv mõjutab südame, kopsude, soolte ja siseorganite tööd. See võib ohjeldada põletikulisi reaktsioone ja reguleerib meie seedimist.
Vagusnärvi tegevus mõjutab ka meie emotsioone. Vagusnärv kannab teavet aju ja mao vahel.
Parasümpaatilise närvisüsteemi kuuluva vagusnärvi toime on tavaliselt rahustav, kuid pikaajaline stress näib selle funktsiooni nõrgendavat. Kui õnnestub vagusnärv aktiveerida, saavad meie keha ja vaim rahuneda.
Tervisejakirja Duodecim andmetel on vagusnärvi ulatuslikud ühendused tekitanud palju ideid selle osalemisest erinevate haiguste patofüsioloogias, ehk haigustest ja nende tekkepõhjustest.
Inimese vananedes tundub vagusnärv laisaks muutuvat. See muutus võib alata juba pärast 30. sünnipäeva. Vanuse kasvades mõjutab stress vagusnärvi oluliselt. Woman's World`i andmetel nõrgestab stress vagusnärvi talitlust just eriti naistel.
Praeguse arusaama kohaselt saab vagusnärvi funktsiooni tugevdada mitmel viisil. Sügav hingamine, mediteerimine, looduses liikumine, sobiva muusika kuulamine või ümisemine võivad vagusnärvi aktiveerida ja seeläbi keha rahustada.
Sobiv vahend vagusnärvi tugevdamiseks on külm vesi. Kokkupuude külmaga aktiveerib vagusnärvi.
Me teame juba palju aju ja närvisüsteemi toimimisest, kuid kahjuks mitte veel kõike.
Buffalo ülikooli uuringus pandi katsealuste näole külmakotid. Külm näol aktiveerib oluliselt parasümpaatilist närvisüsteemi. Sama efekti saab, loputades nägu külma veega.
Vagusnärvi aitab aktiveerida ka jääkülmas vees märjaks tehtud ja välja vääntud rätik. Aitab ka külma vee joomine või külm dušš.
Külmal kokkupuutel on ka muid eeliseid. Külm suplus, vann või dušš võib põletada kehast valget rasva ja suurendada kasuliku pruuni rasva tootmist.
