Jalad on loodud liikuma, aga kui neil on vähe koormust, siis jalalihased kõhetuvad ja tekivadki probleemid. Nii halveneb jalgade verevarustus ja tulevad ka seljahädad: see toob kaasa närvikahjustusi, mis omakorda mõjuvad halvasti jalgadele.
Kuid ka seisvat tööd tegevatel inimestel on jalahädad. Miks nende jalad külmetavad, valutavad ja surisevad?
Neil, kes on vähegi oma jalgade eest hoolitsenud, eriti probleeme ei ole. Kellel on tugev lihasmass ja kes on palju liikunud, siis nende jalad on ka palju tervemad. Vanem põlvkond on teinud rasket füüsilist tööd, mis on kahjustanud eelkõige jalaliigeseid. Aga nad on tänapäevainimestest rohkem liikunud, siis on nende jalad tervemad, kui just pole haigust, mis põhjustab jalahädasid.
Jalgade tervisele mõjuvad halvasti ülekaal ja valed jalatsid. Aga see pole põlvkondade häda, vaid samad probleemid esinevad noorematelgi. Elatud aastatega kaasneb sageli veresoonte lupjumine, mis on üks jalavaevuste põhjusi.
Paljudel külmetavad jalad ka soojal ajal. Kui jalad külmetavad, siis näitab see, et südamest tulevat sooja verd satub jalgadesse vähe. Sellel võib olla mitu põhjust.
Jalgades võib külmatunne tekkida sellest, et liigume vähe: seetõttu pole süda harjunud kaugemale jäsemetesse pumpama nii palju verd kui vaja.
Jalad hakkavad külmetama siis, kui, eriti vanematel inimestel, on veresoonte lupjumine, mille tõttu ei pääse jalgadesse nii palju verd kui tarvis.
Kolmas võimalus on seotud vegetatiivse ehk tahtele allutamatu närvisüsteemiga: stressi korral võib see esile kutsuda jalgade veresoonte ahenemise. Kui inimene on pikemat aega stressis, võivad hakata külmetama nii jalad kui käed.
Lisaks sellele võib jalgades külmatunne olla jahedusest, näiteks kui põrand on külm – madal temperatuur ahendab veresooni, mistõttu jalad hakkavad külmetama. Ka hakkavad jalad külmetama siis, kui kanda liiga ümber, kitsaid jalanõusid, mis ei lase verevarustusel normaalselt toimida.
Külmetavad jalad võivad olla ka päritavad. Kui inimene tunneb ennast ebamugavalt, sest käed-jalad on külmad, siis ei pruugi see tõesti tuleneda mõnest häirest või haigusest, vaid võib olla jala veresoonkonna eripära, mille oleme pärinud. Tuleb teha kõikvõimalik selleks, et jalgade verevarustust parandada, õhtuti enne magamaminekut võib vaheldumisi teha sooja ja külma vanni ning vaadata, kas see mõjub. Hoiame jalgu vannis nii kaua, kuni vesi on soe, ja siis paneme kohe külma vette. Seejärel võib jälle panna sooja vette ja külma vette – see kõik elavdab jalgade verevarustust.
Hästi mõjub võimlemine, kõik pumpavad harjutused, näiteks varvastele tõusmine ja kandadele laskumine, pöia sirutamine ja kõverdamine. Need lihtsad harjutuse aitavad jalgade verevarustust parandada ka siis, kui verevarustushäire on pärilik.
Soojendavate geelidega tasub määrida kõigil, kes tunnevad jalgades külmatunnet.
