Artroos on kulumushaigus ja muutused liigeses tekivad ikka ea jooksul: mida vanemaks saame, seda rohkem on kulunud liigeseid ja seda enam esineb artroosi. Kui näiteks teha 70aastase inimese labakätest röntgenipilt, leiab sealt peaaegu 90 protsendil juhtudest artroosi. Alati ei tekita artroos vaevusi – oleneb sellest, millises liigeses see on ja kui palju see mõjutab inimese elutegevust.
Igaühele meist on kaasa antud pärilik taust, mõnel jääb süda haigeks, teisel mitte. Samamoodi on ka liigestega: mõnel kulub liiges rohkem ja kiiremini, teisel vähem ja aeglasemalt. Oluline on ka see, kui palju on liiges elu jooksul koormust saanud. Võib-olla on noorena tehtud sporti tipptasemel – teatud alad soodustavad artroosi teket; või on olnud külmetus- või põletikulisi liigesehaigusi, mille tõttu liiges kulub kiiremini.
Mõnel kulub puusaliiges juba noores eas sellepärast, et tal on lapsepõlves olnud puusaliigese arengu defekt – düsplaasia. Seetõttu kontrollivad ortopeedid kõiki imikuid, kui lastearst või perearst peab seda vajalikuks. Aastaid tagasi arvati, et puusaliigese düsplaasia on peamiselt tüdrukute probleem, kuid nüüd kontrollitakse selles suhtes ka poisse – neil esineb düsplaasiat harvem.
Liigeses kulub liigesekõhr, mis on pehmekoelisest ainest. Kõhr annab liigesele õige liikuvuse ja toimib põrutuste vastu nagu amortisaator. Kui kõhre ei oleks ja kaks luupinda liigeses puutuksid teineteise vastu, oleks põrgulikult valus. Valu tekibki suurte liigeste artroosi korral just koormusel, kuna kõhr on väga õhukeseks kulunud.
Mingil määral tabab kulumus kõiki liigeseid, kuid rohkem on artroosi labakäe väikestes liigestes, peale selle põlve- ja puusaliigeses. Artroos pole välistatud ka küünarliigeses ega randme- ja hüppeliigeses. Ka lülisambas, eriti selle alaosas, võib olla artroosi, mis on sagedasti just vanemas eas naistel alaseljavalu põhjus. Lülisambas on palju väikseid liigesepindu ja nende vahel on samamoodi kõhred, mis kuluvad. Koormus alaseljale on kõige suurem, sest kõnnime ju kahel jalal.
Kõige hullem on siiski liikumatuks jäämine. Jõudumööda peab ikkagi liikuma, sest liikumine ei lase lihastel kärbuda, aga lihased hoiavad üleval liigeseid. Arstiga nõu pidades peaks leidma sobivaima mooduse, kuidas lihaseid hoida ja võimalikult vähese valuga ikkagi liikuda.
