Milline peab olema toitumine, mis edendab eakate tervist?
Milliseid väljakutseid esitab vanus toitumisele?
Äsja pensionile jäänud ja heas vormis kuue-seitsmekümneaastaste toitumisprobleemid on sageli sarnased tööealiste inimeste omadega: kõva rasva ja soola rohke kasutamine toidus on näha rasvasisalduses ja vererõhunäitudes. Sel juhul on tervisele kõige olulisem rasvade muutmine pehmeteks taimseteks rasvadeks ja soola vähendamine.
Kaheksakümnendates eluaastates inimeste jaoks on peamisteks väljakutseteks piisav söömine, funktsionaalse võimekuse säilitamine ja toimetulek.
Kuidas tuleks eakana järgida toitumisjuhiseid?
Elu jooksul tehtud valikud on olulised teie enesetunde ja tervise seisukohalt hilisemas elus.
Ortorektikuid on ka eakate seas, kellele toitumise tervislikkus on muutunud omaette eesmärgiks. Toidu kasulikkusele tuleks mõelda terviklikumalt: tasakaalustatud mitmekülgne ja maitsev toit annab vastupidavust ja head enesetunnet, meelelisi naudinguid, koosolemise hetki, elukvaliteeti ja rõõmu. Kõik see on heaolu jaoks väga oluline.
Kas pensionieas on juba hilja terviseriske vähendada?
Mitte mingil juhul! Ka seitsmekümnendates eluaastates on toitumise korrigeerimisest palju kasu: kui vererõhk on selles vanuses liiga kõrge, võivad tagajärjed olla väga tõsised. Kui toitumise muutmise abil saab oma vererõhu ja kolesteroolitaseme madalamaks ning ajuinfarkt lükkub kümne aasta võrra edasi või hoitakse isegi täielikult ära, siis jah, sellel on tohutu tähtsus.
Aga kaheksakümnendad?
Sama oluline on ka siis mõelda arterite tervisele, näiteks rasvavalikuid tehes. Kaheksakümneselt mängib toitumine väga olulist rolli elujõu ja toimetuleku säilitamisel.
Eakad inimesed peaksid palju liikuma, kuid liikumisvõime säilitamine nõuab piisavat energiat ning valku. Kaheksakümneaastane võib regulaarselt treenides lihasjõudu isegi tugevdada, kuid selleks, et areng toimuks, on vaja korralikku toitu.
Kuidas teada saada, kas kõik toitained on imendunud?
Tõsi, mõnede vitamiinide ja mineraalainete omastamine võib vanusega väheneda. Ulatuslike vitamiini- ja mineraalainete testide tegeliku kasu osas pole selgust, kuid need kipuvad olema vähemalt tarbetu mure ja raha raiskamine.
Kas kindluse mõttes tasuks toidulisandeid kasutada?
Ainus, mida soovitatakse toidulisandina võtta, tundub olevat D-vitamiin. Kui teie D-vitamiini tase on normaalne, ei pea te seda ka kasutama. Kui rauatase on madal, korrigeeritakse seda rauapreparaatidega, B12-vitamiini puudust aga vitamiinilisandi või süstidega.
Siiski ei ole vaja vitamiine kasutada ainult ohutuse tagamiseks. Rahvastiku tasandil tundub, et toidulisanditest ei ole üldjuhul kuigi palju kasu või on neist rohkem kahju kui kasu.
Eakatel, kelle maks võib juba ravimite tõttu olla kõva, võivad kahjulikud olla näiteks taimsed preparaadid või ubikinoon.
Kuidas saaks valgu tarbimist suurendada?
Naised vanuses 70+ on valgutarbimise osas suur probleemgrupp. Sageli on raske hinnata, kas saad piisavalt valku.
Rusikareeglina võiks öelda, et valgurikkaid toite ja toite tasuks tunda ning õppida neid kasutama igal toidukorral – ka vahepalade kõrvale. Mõnele maitseb kohupiim, võileiva peale võib panna valgurikka katte ja valgujoogid on ka päris lihtsad.
