Mõnedel inimestel tekitab kõhuvaevusi stress. Puhkuse ajal taluvad nad hästi neid toite, mis tavaliselt seedehäireid põhjustavad.
Ka ärritunud soole sündroom aetakse tihti stressi süüks, sest tegelikult stress mõjutabki seedimist. Kogu seedesüsteem kommunikeerib kesknärvisüsteemiga ja kui stressihormoonidena tuntud kortisoolide tase organismis tõuseb, siis osadel inimestel reageerib kõht sellele seedehäirete ja valuga. Mingi köögivili võib toorelt tekitada vaevusi, kuid sobib hästi küpsetatult ning see selgub ainult katsetades. Võib olla ka nii, et üks eine ei tekita kõhus ärritust aga mitu järjestikust küll. Seega peavad mingid toiduained ärritama soolestikku piisavalt pikalt.
Kuidas saab vähendada stressi mõju seedimisele?
Uuringud on näidanud, et abi on näiteks joogast. Ka hüpnoteraapia aitab rahustada soolestiku ärritusreaktsioone.
Liikumine vähendab tõhusalt stressi. Sellel on ka otsene mõju, sest paneb soolestiku liikuma, aitab toidul seedida ja paneb gaasid liikuma.
Kas toidukordade arv mõjutab soolestiku ärritusnähte?
Kogemus näitab, et ärritusnähte põhjustab see, kui süüakse harva ja korraga liiga palju. Regulaarsed eined kolme-nelja tunni järel aitavad hoida portsjonid väiksemad. Kui toidukordade vahed jäävad pikaks, kasvab nälg suureks ning siis süüakse liiga kiiresti ja liiga palju. Kiire söömisega ahmitakse sisse õhku, mis tekitab soolestikus gaase.
