Tegemist võib olla nii lülisamba kaelaosa radikulopaatiaga, käe erinevate närvide võimaliku pitsumisega, osteoartroosist tingitud vaevustegakui ka õla- või küünarliigese piirkonnast lähtuvate probleemidega.
Üsna sage põhjus on karpaalkanali sündroom, mida esineb sageli nii keskealistel kui ka vanematel inimestel. Karpaalkanali sündroomi on sagedamini naistel, eriti neil, kel on käte koormus igapäevaselt suur: nagu kokad, liinitöötajad ja arvutiga töötajad.
Randme- ehk karpaalkanal moodustub randmeluust ja tugevatest randmeristsidemetest. Karpaalkanalis asub keskpidine ehk mediaannärv, mis kulgeb randme siseküljelt peopessa. Karpaalkanali ahenedes tekib pidev surve keskpidisele närvile ja seda nimetatatkse närvi pitsumise sündroomiks. Selle all kannatajad kurdavad tuimust, kummalisi surinaid (sipelgate jooksmise tunnet) ja suremistunnet pöidlas, nimetissõrmes ning sõrmusesõrmes. Mõnel võib kaasneda ka põeltav valu peopesas ning küünar- ja käsivarres. Vaevused on ägedamad öösiti, päeval ilmnevad eeskätt sundasendites, koormuse korral ja ühetaoliste, korduvate liigutuste tegemisel.
Õine käte suremine on tavaliselt esimene nähe: inimesed ärkavad öösel ja peavad oma käsi või kätt raputama, et vaevus mööduks.
Karpaalkanali sündroomi ravis on tähtis koormust vähendada ja sundasendeid vältida. Öösel võib kasutada randmeortoosi, et ei tekiks randme tahtmatut painutamist magamise ajal. Tuleb teha ravivõimlemist, raskematel juhtudel on abi randmekanalisse tehtud põletikuvastasest süstist või kirurgilisest ravist.
