Sülje piisav kogus ja kvaliteet on olulised nii hamba- kui ka suu limaskestahaiguste vältimiseks. Ehkki rohkem ollakse hädas suu limaskesta kuivusega, häirib mõnikord inimesi ka suurenenud sülje hulk. Suurenenud süljeeritus võib tekitada häirivat köha, sülg võib kopsu sattudes põhjustada kopsupõletikku, kahjustuda võib ka suupiirkonna nahk.
Imikutel ja väikelastel, kel lõikuvad hambad, peetakse rohket süljeeritust normaalseks. Suurematel lastel ja täiskasvanutel viitab suurenenud süljeeritus mõnele haigusele, haigus võib olla äge ja mööduv või ka krooniline. Enamasti on täiskavanutel vaevuse taga kas põletik või neuroloogiline haigus.
Neelamisraskused on inimestel, kes põevad näiteks selliseid neuroloogilisi haigusi nagu tserebraalparalüüs, amüotroofne lateraalskleroos, Parkinsoni tõbi, autism, Downi sündroom, hulgiskleroos. Üldjuhul pole neuroloogiliste haiguste korral probleem mitte süle rohkuses, vaid neelamisrefleksi languses.
Ajutiselt on süljeeritus suurenenud neelu- js kurgumandlipõletike korral, samuti põsekoopapõletiku ja erinevate hambahaigustega. Liigne sülg suus võib olla tingitud gastroösofageaalsest refluksist ja allergiatest, samuti võib see esineda raseduse ajal või teatud ravimite, nagu krambivastased ravimid või trankvillisaatorid, kõrvaltoimena.
Kui süljeeritus on tõesti tugev ja segav, peaks põhjuse väljaselgitamiseks pöörduma hambaarsti ja perearsti vastuvõtule kes aitavad tuvastada probleemi põhjuse ja suunavad vajaduse korra õigete spetsialistide juurde. Ravis leiavad kasutust nii botulismitoksiini süstid, süljeeritust pärssivad ravimid kui ka spetsiaalsed neelamistalitlust parandavad logopeedilised harjutused, rasketel juhudel ka kiiritusravi või kirurgiline sekkumine.
