Sepsis ehk veremürgitus viitab raskele infektsioonile, millega kaasnevad eluohtlikud organite talitlushäired, eriti vereringe-, hingamis- või teadvushäired.
Seisund võib osutuda surmavaks, varajane avastamine võib päästa elu.
Veremürgituse võib saada igaüks.
Sepsis on kõige sagedamini põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist. Selle põhjuseks võib olla näiteks gripp, kopsupõletik või vigastus. Põhjuseks võib olla ka näiteks soolte- või ajukelmepõletik. Mõnikord tekib sepsis haiglaravi ajal.
Sepsist põhjustavad muuhulgas stafülokokid, streptokokid ja kolibakter..
Sepsise korral tuleb reageerida kiirest ja alustada ravi. Isegi vaid mõnetunnine viivitus pärast patsiendi ravile saabumist suurendab tüsistuste riski. Iga lisatund enne antimikroobse ravi alustamist suurendab surmaohtu. Kui tekib reaktsioon, mida nimetatakse mitme organi kahjustuseks, on surma tõenäosus suur, hoolimata intensiivravist.
Prognoosi mõjutavad bakterite patogeensus ehk virulentsus ning patsiendi enda üldseisund ja kaasuvad haigused.
Sepsise sümptomid võivad olla väga erinevad. Sepsise kõige levinum sümptom on kõrge palavik, mis tõuseb mõne tunni jooksul. Alati, kui tekib kõrge palavik, millel pole selget seletust, peaks pöörduma arsti poolde. Sepsis on seotud ka väga halva enesetundega. Üldise seisundi kiire halvenemine on oluline märk sellest, et kõik pole korras.
Teised levinud sümptomid on kiire hingamine, urineerimise vähenemine ja segasus. Mõnikord võib sepsisega kaasneda kõhulahtisus või oksendamine.
Mõnikord võivad sepsise sümptomid olla üsna kerged. See kehtib eriti eakate ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste kohta. Palavik võib puududa ka näiteks väga eakatel, palavikuravimeid võtvatel inimestel ja tõsiste kaasuvate haigustega inimestel.
Laste sepsise sümptomid on samuti mitmekesised:
* kõrge palavik või hoopis madal kehatemperatuur
* kiire pulss ja kahvatu, külm või niiske nahk
* iire hingamine või hingamisraskused
* ldise seisundi halvenemine
* isutus
* kõhuvalu, oksendamine või kõhulahtisus
* vähenenud uriinieritus
Laps tuleb viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda viia, kui palavik püsib kõrge vaatamata palavikurohu võtmisele, laps on erakordselt väsinud, loid, ebatavaliselt nutune või ükskõikne.
Noortel võib vahel olla raske sepsist tuvastada, sest keha püüab pikka aega mitmesuguseid kriitilisi haigusseisundeid kompenseerida. Siis võivad nad näida petlikult terved, kuigi neil on juba kehas tõsine infektsioon. See võib ka tervishoiutöötajaid segadusse ajada.
Erakorralise meditsiini osakonnas peaksid häirekellad helisema, kui lisaks infektsioonile on patsiendil kõrgenenud hingamissagedus (rohkem kui 25 korda minutis), madal vererõhk ning segadus mõtlemises või käitumises.
