Kes meist poleks mõnikord hädaldanud nn totaalse mälulünga pärast, aga millal on päriselt tegu mäluhäirega ja millest see tekib? Kas probleem on seotud ainult vanadusega või võib mäluhäire külastada ka täiesti tervet noort inimest? Mida remontimiseks ette võtta?
Arstide kinnitusel esineb nooremate inimeste hulgas mäluhäireid rohkem meestel kui naistel. Mehed elavad enesehävituslikumalt ja lubavad endale rohkem riskisituatsioone. Kui päeval rabatakse tööd teha, toitutakse juhuslikult, õhtul tehakse mitmed õlled või pruugitakse kangemat kraami, suitsetatakse, veedetakse aega poole hommikuni teleri või arvuti ees ja magatakse vaid mõni tund, et hommikul taas tööle või kooli minna, siis on see ajutegevusele ja kogu organismile ilmselgelt liig. Korralik ja piisav uni on hea tervise alus. Magamatus tekitab mäluauke ja laastab organismi tervenisti – tekivad vererõhuprobleemid, stress, südame- ja närvisüsteemi vaevused.
Kui on tunne, et mälu hakkab alt vedama, siis võib küsida apteekrilt käsimüügist mõni mälu tugevdav preparaat. Hilisemas eas probleemi süvenedes võib vaja minna juba retseptiravimit. Kuid ei maksa arvata, et kui mõni pill põske pista, töötab mälu jälle nagu kellavärk ja võib vana eluviisiga jätkata. Ravimid suurendavad aju energeetilisi ressursse ning parandavad verevarustust, aga selleks, et need toimiksid efektiivselt, on vaja oma päevakava kriitiliselt üle vaadata. Ainuüksi liigne müra kurnab aju: kui ikka päevast päeva taob muusika vahetpidamata klappidest kõrvu, siis ei tasu eeldada, et tegu on lõõgastusega. Väga väsitavalt mõjuvad ajule kõiksugu vilkuvad tuled ja reklaamid.
Kes meist ei teaks, et eksamile minnes soovitatakse mõistuse teritamiseks süüa šokolaadi ja pähkleid. Kas ei võiks seda head kraami tarvitada mälu turgutamiseks iga päev? Või manustada suuremates kogustes kõikvõimalikke toidulisandeid, mis pidavat suisa imet tegema?
Arstid siiski ei poolda kõikvõimalike toidulisandite söömist. Paljude toime ehk mõju on tõestamata. Kui ka on kindlaks tehtud, et letsitiin soodustab mälutegevust, siis selle manustamine suuremates kogustes ei tooks erakordset efekti. Pigem võivad hoopis tekkida soovimatud kõrvaltoimed. Organismil on omadus, et kui tekib mingi aine puudus, siis see aine imendatakse söödavast toidust maksimaalselt ära. Organism ise reguleerib oma tegevust. Võti on selles, et toituksime hästi mitmekesiselt. Kui hakkame mälu tugevdamise eesmärgil pähkleid ja šokolaadi sisse kühveldama, siis saame kõigepealt kaaluprobleemid, rasvumistõve, haiged liigesed ja kõrge kolesterooli. Niiviisi end turgutada võib tõesti näiteks lühikesel eksamiperioodil, kuid mitte igapäevaselt profülaktika mõttes.
