Ka kõige osavam müürsepp ei saa ahju teha ilma kivideta. Samamoodi ei saa organism ehitada tugevat luustikku ilma luudele vajalike ehitusaineteta, milleks on kaltsium ja D-vitamiin. Enamasti saadakse vajalikul hulgal kaltsiumi piimatoodetest, kuid kui neid ei tarvitata, peab leidma muud kaltsiumiallikad.
Soovitatav päevane kaltsiumiannus on 800 mg, kuid osteoporoosihaigetele on see 1200 mg kaltsiumit päevas. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Headeks kaltsiumiallikateks on veel näiteks kapsas, kaalikas, pähklid ja eriti just seesamiseemned, nõges, brokoli, spinat, pudruhelbed, lõhe, luudega sardiinid, räim, kilu (aitab D-vitamiini kõrge sisalduse tõttu kaltsiumi omastada). Samuti on kinoa väga hea kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaallikas.
Põhjamaades ei saa me kindlasti päikesevalgusest vajalikku D-vitamiini, vaid peame võtma toidulisandit. Enne toidulisandi võtmist peaks määrama ära vere D-vitamiini sisalduse ja vastavalt sellele määratakse ka päevane D-vitamiini kogus.
Toitudes ei tohi unustada ka valke, sest need aitavad ehitada ja üleval hoida lihaseid, mis omakorda toetavad luustikku. Kui pole tugevaid lihaseid, mis meid püsti hoivad ja liikuda aitavad, võib iga kukkumine hapraid luid murda.
