Bipolaarne ehk kahesuunaline ehk maniakaal-depressiivne meeleoluhäire on vaimse tervise hälve, millega kaasneb toimeka erutuse ja rusuva masenduse perioodide vaheldumine. Meeleoluseisundi muutused ilmnevad enamasti 15. ja 35. eluaasta vahel ning võivad ravimata jäädes kesta elu lõpuni. Haiguse põhjuseks on kõrvalekalded närviimpulsse edastavate ainete talitluses. Haigestumist soodustab pärilik eelsoodumus.
Bipolaarne meeleoluhäire ei ole haruldane. Maailma Terviseorganisatsiooni ühe raporti järgi kuulub see maailmas kümne kõige sagedasema pikaajalise haiguse hulka. Meeste ja naiste haigestumus on ühesugune. Üks haigusperiood kestab mõne kuu, perioodide vaheajal haigusnähud puuduvad.
Bipolaarne meeleoluhäire algab sageli depressiooniperioodiga, mille sümptomiteks on
* kurvameelsus
* väsimus
* loidus
* osavõtmatus
* otsustusvõimetus
* alaväärsuse, võimetuse ja lootusetuse tunne
* mõtlemise ja liigutuste aeglustumine
* unehäired
* söögiisu ja seksuaalhuvi vähenemine
* elutahte kadumine.
Maaniaperiood algab haige meeleolu kõrgenemisega:
* inimene muutub kergesti erutuvaks, rahutuks, toimekaks, põhjusetult lõbusaks, optimistlikuks, valjuhäälselt jutukaks ja familiaarseks
* unevajadus väheneb
* mõtlemine on hoogne ja kriitikavaba
* haige majanduslik, sotsiaalne ja seksuaalne üliaktiivsus põhjustavad sageli konflikte.
Haige ise seda ei mõista, sest tema enesetunne on hea ja ta ei kahtle oma käitumise ega otsuste õigsuses ning otstarbekohasuses.
Bipolaarne meeleoluhäire on krooniline haigus, mistõttu ka ravi kestab kaua, paljudel juhtudel kogu elu. Ravimite valik oleneb haigusperioodist, sest maaniat ja depressiooni mõjutatakse erinevate raviainetega. Ravi, mille eesmärk on vältida haigusperioodide kordumist, korraldab psühhiaater koos perearstiga.
