Müokardiit on eriti noorte meeste haigus. Pärast grippi ei tohi treenima hakata enne, kui tunnete end täiesti tervena.
Mis põhjustab müokardiiti?
Kõige sagedamini on müokardiit ehk müokardiit põhjustatud viiruse või muu patogeeni poolt algatatud põletikulisest reaktsioonist südamelihase rakkudes. Paljud tavalised nohu põhjustavad hingamisteede viirused võivad põhjustada ka infektsiooni.
Immuunsüsteemi funktsioon ehk inimkeha kaitsesüsteemi individuaalsed iseärasused mõjutavad seda, kes on vastuvõtlik viirusele, mis vallandab müokardiidi. Palju harvem võib südamelihase põletiku põhjuseks olla bakter, ravim, näiteks teatud vähiravimid, sidekoehaigus või autoimmuunreaktsioon.
Millised on müokardiidi esimesed sümptomid?
Valud rinnus on kõige levinum sümptom. Rindkerevalud võivad esialgu tunduda hullemad vasakul küljel lamades või sügavalt hingates. Valu võib olemuselt olla vajutav või torkav. Mõnikord on valud sarnased südameataki valudega. Teised võimalikud sümptomid on arütmia aistingud, näiteks südamepekslemine. Lisaks võib esineda kerge palavik või palavik ja lihasvalu.
Kas müokardiit võib olla asümptomaatiline?
Kerge põletik võib sageli olla asümptomaatiline.
Kui kiiresti põletik areneb?
Tavaliselt tekib müokardiit 1–4 nädala jooksul pärast hingamisteede või sooletrakti infektsiooni. Sümptomid võivad alata ootamatult.
Millal peaks arsti poole pöörduma?
Ebamäärast valu rinnus, mille põhjus ei ole ilmne, näiteks valu lihaspingest või kõrvetised, tuleks alati uurida. Kui tekivad arütmiaaistingud, teadvusekaotus ja õhupuudus, mis tekivad ka vähesel pingutusel või kui üldseisund muutub nõrgaks, peab taotlema uuringuid.
Kuidas diagnoositakse müokardiiti?
Müokardiiti kahtlustatakse siis, kui patsiendil on valud rinnus või muud selleks sobivad sümptomid, eriti kui tal on hiljuti olnud hingamisteede või muu infektsioon. Diagnostika kasutab elektrokardiogrammi ja vereanalüüsi, mis uurib südamemarkereid ja hindab südame töö efektiivsust ning kooskõlastust, südameklappide tööd. Müokardiidi korral võib leida muutusi kõigis nimetatud funktsioonides. Samuti saab uurida põletikku põhjustavaid mikroobe või antikehi.
Kahtluse korral tuleb läbi viia uuringud, et välistada muud põhjused. See võib tähendada näiteks pärgarterite kontrastainega pildistamist, kuna sümptomid võivad olla sarnased südameinfarkti omadele. Pole sugugi ebatavaline, et kergematel juhtudel jääb diagnoos ebakindlaks, kui elektrokardiogramm muutusi ei näita ja veres on põletikunäitajaid väga vähe.
Milline on müokardiidi ravi?
Enamikul juhtudel piisab puhkusest. Vajadusel kasutatakse sümptomite leevendamiseks ja põletiku rahustamiseks põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni.
Lisaks võib kasutada teisi põletikuvastaseid ravimeid. Viirusest põhjustatud müokardiidi puhul on viirus ise tavaliselt juba müokardiidi tekkimisel organismist kadunud, seega pole viirusevastastest ravimitest abi. Väga harvadel juhtudel võib olla vajalik intensiivravi.
Millal on haiglaravi vajalik?
Haiglaravi vajaduse kohta annab raviarst hinnangu patsiendi seisundi, südamefilmi ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal. Kui vereanalüüsis või kardiogrammis leitakse olulisi muutusi, paigutatakse patsient jälgimiseks haiglasse. Lisaks, kui patsiendil on rütmihäired või südamepuudulikkus, vajab olukord haiglaravi.
Kas lapsel või noorel võib olla müokardiit?
Tavaliselt haigestuvad 20–50-aastased. Müokardiit esineb kõige sagedamini noortel meestel, alates teismelistest kuni noorte täiskasvanuteni. Selle põhjust täpselt ei teata, kuid vaevalt asi on selles, et noored mehed palju sporti teevad. Põhjus võib olla seotud immuunsüsteemi toimimise ja hormonaalsete teguritega.Kuid ka lastel võib tekkida ka müokardiit. Vanemaealistel on ilmselgelt muud südamehaigused sagedasemad.
Kas seda saab kuidagi ära hoida?
Hingamisteede infektsiooni ajal, eriti palavikuga, tuleks korralikult puhata ja taastuda. Treeningu juurde peaks naasma alles siis, kui sümptomeid enam pole. Vaktsineerida tuleks ka gripi vastu.
