Paanikahäiret saab ravida
Paanikahoog on tugev ja järsku tekkiv hirmu-, ärevus- või paanikatunne, mis tekib ilma nähtava vallandava tegurita ja süveneb paari minuti jooksul. Hood algavad tavaliselt varases täiskasvanueas ja sümptomiteks on näiteks südamepekslemine, valu rinnus, lämbumistunne, peapööritus ja tasakaalu kadumine. Inimene võib tunda ebareaalsuse tunnet, hirmu hulluks minemise ees või surmahirmu. Paanikahoog kestab tavaliselt paar minutit kuni pool tundi.
Paanikahoogude ja paanikahäire tekkimisel ei ole ühte kindlat põhjust, tavaliselt on vaja mitut kokkulangevat tegurit, mille hulka kuuluvad keemilise tasakaalu häired peaajus, stressi tekitavad sündmused ja pärilikkus.
Paanikahäireid saab ravida kõigepealt eneseabivõtetega. Paanikahoo ajal tuletage endale meelde, et hirmutavad mõtted ja tunded mööduvad. Keskenduge millelegi, mis ei ole hirmutav, näiteks käesolevale hetkele ja välistele asjadele enda ümber – vaadelge asjade kuju, värvi ning kuulake nende häält. Paanikahoo ajal keskenduge hingamisele. Hingake aeglaselt ja sügavalt, lugedes sisse- ja väljahingamisel kolmeni. Ebastabiilne veresuhkru tase veres võib kaasa aidata paanikahoo sümptomite tekkimisele. Seetõttu on soovitav toituda tervislikult ning süüa tasakaalustatud toitu. Vältima peaks kohvi joomist, alkoholi tarbimist või suitsetamist. Kasuks tuleb jooga, mediteerimine ja lõdvestusharjutused. Meeles peab pidama, et paanikahäire kätte ei sure.
