Pensionile jäämine tähendab paratamatult töökogukonnast loobumist. Kui sa enam tööelus ei osale, ei saa sa olla enam nii lahutamatu osa töökaaslastest kui varem. Kuid pensionile jäämine ei tähenda seda, et pead oma headest kolleegidest lahkuma. Enne pensionile jäämist tuleks seda asja oma parimate kolleegidega arutada. Võiksite kokku leppida, et kohtute ja vahetate sõnumeid ka edaspidi. Võta osa tööpidudest ja ühistest vaba aja väljasõitudest.
Pensionipäevad võivad olla pikad ja igavad, kui just pole nende jaoks midagi sisukat planeerinud. Kui varem pole olnud aega hobidega tegeleda, hakkab pensionäril kodus nelja seina vahel kergesti igav. Mõtle läbi, millega tahaksid pensionipõlves tegeleda ja milliste uute toredate hobidega võiks pensionipõlves alustada. Kas on lõpuks aeg broneerida keelekursus või liituda eakatele mõeldud jõusaalirühmaga? Aia või toalillede eest hoolitsemine, lastelastega suhtlemine, koeraga jalutamine - kõik see täidab päevi vajaliku liikumise ja suhtlemisega. Kui tööl käies polnud raamatute lugemiseks aega, siis nüüd on just see aeg käes.
Tegevuste planeerimise võti on kalendrisse märkimine. Selle kohta on põhjalikult uuritud teavet: selged ja rutiinsed plaanid toovad ellu turvalisust ja mõtet. Seega märgi oma kalendrisse sõprade sünnipäevad, teatriõhtud, hobide ajakava vms. Kirjuta üles ka igapäevased õueskäigud, sest kui need on kalendris kirjas, siis on tõenäolisem, et lähed jalutama või kepikõnnile.
Planeerimine ja kalendri tegemine ei tähenda, et pensionipäev peaks olema sisustatud igasuguste tegevustega. Kuid oluline on mitte vajuda täielikult diivanile teleri ette. Huvitavad hobid ja väljakutsete esitamine ka pensionipõlves hoiavad meele värskena.
