Osteoartroos (või lihtsalt artroos) on liigesehaigus, mille peamiseks väljenduseks on valu, liigese jäikus ja liikuvuse vähenemine. Artroos pole ainult eakate probleem, haigestuda võivad ka nooremad. Nagu ka paljudel teistel kroonilistel haigustel puudub osteoartroosil spetsiifiline põhjus. Haiguse teket mõjutavad mitmed faktorid, sealhulgas pärilikkus ja elustiil. Artroosi pole võimalik välja ravida.
Puus valutab öösiti, kas see on märk artroosist? Alati ei pruugi põhjus olla selles. Põlve- või puusavalu võib põhjustada näiteks puusaluu- või pahkluu düsfunktsioon, närvipinged seljas, lihaste tasakaalutus või vale asetus. Seega tasub kindlasti hakata välja selgitama valu põhjust – üsna sageli selgub, et asi polegi artroosis.
Sageli arvatakse, et liiges kulub kasutamisel samamoodi nagu masina osa. Tundub, et artroosis liiges liigub nagu õlitamata uksehing - jäigalt ja kriuksudes. Tegelikult on liigesekõhr küll vähenenud ja kahjustunud, kuid tegemist on rohkem biokeemilise kui mehhaanilise protsessiga. Osteoartriit mõjutab nii liigest kui ka ümbritsevaid struktuure, nõrgestab liigesekõhre ja võib muuta ka kõhre all oleva luu struktuuri.
Kaebuste korral tuleks alustada perearstist, kes vajadusel suunab erialaspetsialistide, nagu reumatoloogi või ortopeedi juurde.
Kuid ka ise saab end aidata ja liigesehädasid ennetada, kui püsida normaalkaalus, liikuda parajalt, vähendada paigal istumist. Tegevused peaks planeerima ühtlaselt, mitte pingutama korraga üle ja väsitama haigeid liigeseid.
