Paljud inimesed kõnnivad iga päev tuhandeid samme, oma kõndimisele üldse mõtlemata. Kõndimine on varases lapsepõlves õpitud automaatne oskus.
Kõndimine tundub lihtsa tegevusena ja nii ongi. Kõndimine ei võimalda mitte ainult liikuda ühest kohast teise, vaid ka toimib treeninguna. Regulaarselt kiirkõndi tehes saate hoolitseda oma tervise eest ning parandada unekvaliteeti ja meeleolu.
Praeguse istuva eluviisi juures on paljud aga unustanud, kuidas õigesti kõndida. Kehv kõnnitehnika võib koormata liigeseid, ummistada pahkluud ja põhjustada seljaprobleeme. Seevastu õige kõnnakuga sujub hingamine paremini, samm on kergem, kõnnak kiirem ja inimene suudab kõndida pikemaid vahemaid.
6 käijate levinumat kõnnitehnika viga ja kuidas asja parandada.
1. Ettepoole kummargil kõnnak.
Paljude kõndijate pea on ettepoole, silmad maas ja õlad ettepoole küürus. Halva kehahoiakuga kõndimine võib põhjustada seljavalu. Kõndimine võib muutuda töömahukaks, kui keha raskuskese on vales kohas.
Parandus
Sirutage selg, keerake õlad tahapoole ja tõstke lõug üles. Nii saate vabamalt hingata ning vältida selja- ja kaelaprobleeme.
2. Liiga pika sammuga kõndimine.
Kui soovite kiiresti liikuda, võtate tahtmatult liiga pikki samme. See muudab sammud raskeks ning võib seetõttu põhjustada jalavalu.
Parandus
Kui soovite kiirust suurendada, tehke pikkade sammude asemel lühikesi ja kiireid samme. Keskenduge veerevale sammule. See on jalatallale sõbralikum ja saab lisada ka kiirust.
3. Samm ei veere.
Jäigad ja rasked jalanõud või nõrgad jalalihased võivad viia selleni, et samm ei rullu kannast varvasteni, vaid tald lööb vastu maad jäigalt ja liiga tasaselt. Tulemuseks võib olla valu säärtes.
Parandus
Keskendu igal sammul talla rullimisele kannast varvasteni. Abiks võib olla jäiga tallaga kingade vahetamine ergonoomilisemate jalatsite vastu.
Jalgu saab treenida ka varvaste tõstmisega: seisa trepi või uksepaku serval, varbad astmel ja kannad õhus. Seisa vaheldumisi varvastel ja langeta kannad. Korda 10-20 korda.
4. Käimine kõverate või liiga sirgete põlvedega.
Kui ettepoole astuva jala põlv on kõndimisel liiga painutatud, koormab kõnnak kannakõõluseid. Kui aga ettepoole astuva sääre põlv on peaaegu sirge, on kõndimisel koormus tagareitel. Mõlemad kõnnakud koormavad põlve rohkem kui tavaline kõnnak. Normaalsest suurem koormus seevastu suurendab osteoartriidi riski.
Parandus
Kõndimisel peaks põlv iga sammuga painduma, kuid mitte liiga palju. Õige põlvenurga leidmisel võib aidata füsioterapeut.
5. Käed ei liigu kaasa.
Käed annavad kõndimisele hoogu. Kui käed on jäigad ja keha külgedel sirged nagu pingviinitiivad, aeglustavad need kõndimiskiirust. Teisalt takistab sujuvat edasiminekut ka hoolimatu kätega vehkimine.
Parandus
Painutage oma käsi ja laske neil oma sammudega edasi-tagasi liikuda, et anda kõndimisele rohkem hoogu. Kuid liigselt vehkida pole vaja, vaid hoidke küünarnukke keha lähedal.
6. Keha kaldub liiga ette või taha.
Kui ülakeha on kõndides kas liiga taga või ees, kannatab tavaliselt selg. Tagajärjeks võib olla ka seljavalu.
Taha kaldudes liiguvad jalad kehast ette. Seejärel surutakse vaagen asendisse, mis avaldab liigset survet istmikulihasele. Samal ajal surutakse kokku istmikunärv.
Ka ettepoole kummargil kõndimine võib põhjustada seljavalu.
Parandus
Sirutage selg, tõstke veidi lõug ja lõdvestage õlad. Pilk on otse silmapiiri poole. Vältige nii lõtva kui ka lamedat selga. Tugevad kõhulihased aitavad hoida ülakeha ja vaagnat õiges asendis.
