Seda kogeb kuni 85% naistest ja seda peetakse normaalseks. Naistel võib olla meeleolukõikumine, nutuhood, ärrituvus, isutus. Sellised erinevad tunded võivad kesta kuni paar nädalat peale sünnitust ja on tingitud kiiretest hormonaalsetest muutustest naise kehas. Meeleoluhäirete korral ei ole tegu depressiooniga. Kuni 20%-l areneb sellest sünnitusjärgne depressioon.
Miks mõnel naisel tekib sünnitusjärgne depressioon ja teisel mitte-sellele pole ühte konkreetset põhjust leitudki. On erinevad teooriad, et mõjutada võivad hormoonide kõikumine, raske sünnitus, lähisuhted, naise eelnevate ootuste ja reaalse pildi erinevus endast, oma lapsest ja elust peale lapse sündi. Naine, kellel on sünnitusjärgne depressioon võib tunda ärevust, masendust, hirmu, väsimust, kurnatust, ülierutuvust, esinevad sagedased nutuhood, unehäired, esineda võib enesetapumõtteid. Sagedasti kaob depressiooniga huvi ümbritseva vastu, lapse ja iseenda vastu ning tekib meeleolulangus.
Tihti püütakse hoida need mõtted ja tunded enda teada, mis aga ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Oluline on sellisel juhul just rääkida oma probleemist ja otsida abi, sest depressioon on ravitav. Ravi alustamisel tuleb kindlasti mainida, kas toidate last rinnaga, et arst saaks määrata sobiva ravimi.
Kui naised tulevad 2 kuud peale sünnitust sünnitusjärgsesse visiiti, siis seal ämmaemand küsib samuti sünnituse kohta ja kuulab ära kõik naisel tekkinud tunded ja emotsioonid. Kui vaja, siis saame me suunata naise raseduskriisinõustaja poole, kes siis tegeleb naisega edasi just tema konkreetseid probleeme arvesse võttes. Aidata saavad veel ka psühholoogid, kui on vaja ravi alustada siis psühhiaatrid. Hästi oluline on sellisel raskel perioodil toetav sõpradering, kes oleksid valmis kuulama ja abistama. Positiivne on ka see, et tööd on alustanud ämmaemanda nõuandetelefon 122252, kuhu saab helistada ööpäev läbi. See on hea variant, et saada esimene nõuanne kätte juba enne visiidile minekut, kui mure on suur ja vajab kohest lahendust/nõuannet.
