Läbipõlemisest räägivad perearstid, psühhiaatrid ja psühholoogid. Mida niisugune diagnoos õigupoolest tähendab? Kas läbipõlemine on seotud stressi ja depressiooniga?
Mida rohkem läbipõlemise olemusest teame, seda suurem võimalus on seda ennetada või tõsisematest tagajärgedest pääseda.
Läbipõlemine on olukord, kus inimese ootused on suuremad, kui suudetakse teostada. Läbipõlemine on sageli just meeste haigus. Muidugi põevad läbipõlemissündroomi ka naised, kuid meestel on selleks kindel soodustav põhjus.
Sageli arvatakse ekslikult, et mehi huvitavad kõige rohkem naised, kuid tegelikult on mehele esmatähtis hoopis töö ja alles siis tulevad kõik muud asjad. Noortel meestel toimub paranemine kergemini ja nemad ka nii sügavalt ei haigestu, sest elu on alles ees ning noor organism suudab paremini taluda ja taastuda nii närvipingest kui ka magamata öödest. Läbipõlemine ohustab eeskätt alates neljakümnendatest.
Läbipõlemissündroom eelistab teatud ameteid. Kõige kergem saak on perearsti hinnangul näiteks raamatupidajad ehk siis inimesed, kes istuvad tundide viisi omaette arvuti taga. Mõistagi pole see reegel ega lähtu ainult tööst. Kindlasti oleneb ka inimtüübist, kas ja kui kergesti ta läbipõlemissündroomi ohvriks võib sattuda. Inimene, kes võtab kõike südamesse, on kohusetundlik, väga püüdlik ja elab kõik endasse, põleb palju kergemini läbi kui see, kes endast kõik välja prahvatab ja rõõmsalt päevaga edasi läheb.
Negativistlik mõttelaad on üks tunnus, mis läbipõlemist soodustab. Inimene tunneb, et ta ei saa mitte millegagi hakkama; kõik on juba ette läbikukkumisele määratud ning pole mingit mõtet pingutada.
Need juhid, kes kõik kohustused enda õlule võtavad, põlevad kiiresti läbi, kuid heade delegeerimisoskustega juhid saavad kõigega edukalt hakkama. Kuid edukas liider vajab ka häid alluvaid, kes kõigi ülesannetega toime tulevad.
Läbipõlemist on näha suhtumisest, hoiakust, miimikast ning kõnepruugist. Kui inimene ütleb, et tänane päev on hullemast hullem, kuid suudab sealjuures kildu visata, siis pole hullu midagi. Samas teine, kes on murekoormast ja masendusest kössis, on kaotanud mõtte edasi elada, on arsti jaoks väga alarmeeriv. Läbipõlemissündroomiga inimene on nõrga immuunsusega, väga vastuvõtlik kõikvõimalikele haigustele; ta pelgab külma ega talu kuuma. Kui tunnete, et kõik on halvasti, tööle ei taha minna ning kõik käib närvidele, tuleb otsida abi. Kõige esimene abi võib olla lihtsalt rääkimine. Rääkige oma lähedase inimesega kasvõi mitu tundi. Järgmisena tuleb abi otsida vaimse tervise spetsialistilt. Ravimid ja psühhoteraapia on enamike inimeste jaoks efektiivsed. Hoolitsege enda eest. Sööge tervislikult, olge füüsiliselt aktiivne ja magage piisavalt. Sobib kõndimine, ujumine, aiandus või mõni muu tegevus, mis teile meeldib. Piisav uni on oluline nii teie füüsilise kui ka vaimse heaolu jaoks. Kui teil on probleeme magamisega, pidage nõu oma arstiga.
