Pärilikku riskirühma kuuluvatel lastel, kes sõid palju kapsast, näiteks brokolit, rooskapsast ja lillkapsast, on väiksem risk I tüüpi diabeedi tekkele omaste antikehade arenguks.
Uuringus jälgiti enam kui 5500 Tampere ja Oulu piirkonnas aastatel 1996–2004 sündinud last. Laste toidutarbimist jälgiti toidupäevikutega alates kolme kuu vanusest kuni kuuenda eluaastani nii kodus kui ka päevahoius.
Puu-, marja- ja juurviljade tarbimise kogused arvutati toidupäevikutest nii erinevate roogade osana kui ka eraldi sööduna. I tüüpi eeldiabeedi ja diabeedi teket jälgiti lastel kuni kuuenda aastani.
Lisaks eelnevale näitasid uuringutulemused, et lastel, kes söövad palju marju, on väiksem risk haigestuda I tüüpi diabeeti kui teistel.
Kuid vahepalana populaarse banaani puhul said teadlased kapsa ja marjadega võrreldes vastupidise tulemuse: leiti, et lastel, kes seda palju sõid, on suurem risk haigestuda nii I tüüpi diabeedi eelkäijasse ja ka tegelikku haigususesse.
Seda ja eelnevalt mainitud seoseid täheldati ka siis, kui arvestati lapse energiatarbimist, sugu ja pärilike haiguste riski. Teiste puu- ja köögiviljade puhul ei leitud olulist seost I tüüpi diabeedi või selle eelkäijate riskiga.
Käimasolevad uuringud ei anna veel vastust, millised tegurid kapsas, marjades ja banaanis vaadeldud seoseid põhjustavad.
Vaja on täiendavaid uuringuid, et kontrollida, kas täheldatud seosed on otseselt seotud kapsa, marjade ja banaanide söömisega või peegeldavad teatud tüüpi toitumisharjumusi.
Toitumissoovitused lastele soovitavad päevas viis lapse peotäie suurust portsjonit puu-, marju ja köögivilju, seega umbes pool täiskasvanutele soovitatud poolest kilost.
Puuviljad, marjad ja köögiviljad sisaldavad tervislikke vitamiine, polüfenoole ja kiudaineid ning nende regulaarsel kasutamisel on uuritud palju tervist edendavat mõju igas vanuses inimestele.
Näiteks neil, kes järgivad taimset dieeti, on väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja II tüüpi diabeeti võrreldes nendega, kes söövad vähe köögivilju.
Üldiselt on banaan kasulik ja seda ei maksa menüüst võlja jätta, kuid kuuludes pärilikku riskirühma ei maksa seda süüa liiga palju.
Soomes läbi viidud uuringu kohta saab lugeda ajakirjast The American Journal Of Clinical Nutrition.
