Apnoe on une ajal tekkiv üle viie sekundi kestev hingamistakistus, mis ei lase piisaval määral õhku neelu kaudu liikuda. Nii jääb kogu organism ja eriti aju vajaliku hapnikuta. Hapnikupuuduses inimene ärkab õhku ahmides. Nende episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitab hädasignaali, paisates keset und verre adrenaliini ja stressihormoone. Hommikul ärgatakse väsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Lõpuks võivad hapnikuvarustuse häired muuta väsimuse nii suureks, et inimene sõna otseses mõttes magab püstijalu päevasel ajal. Ajapikku võivad unehäirete ja hapnikupuuduse tagajärjel areneda kõrgevererõhutõbi, südame rütmihäired, südame-ja ajuinfarkt, diabeet.
Enamasti kurdavad meeste norskamise üle naised. Norskamist ja uneapnoed esinebki rohkem meestel. Uneapnoed esineb umbes 4% meestest ja 2% naistest. Kuna ülekaalulisus on soodustav tegur, siis meestel esineb rohkem lõuaalust ja diafragmat ümbritsevat rasvkude. Need naised, kel on samasugune rasva kogunemise kalduvus, norskavad ka tihti kõvasti. Oluliseks teguriks on ka iga. Soodustavaks teguriks on ka alkoholitarvitamine. Alkohol lõdvestab lihaseid, samuti lõtvuvad kurgu ja neelu pehmed koed. Noortel inimestel esineb uneapnoed harva. Lastel on peamine uneapnoe ja suuhingamise põhjustaja adenoidide ja mandlite esinemine. Sageli esineb apnoed autojuhtide hulgas, kuna ses ametis on palju selle haiguse riskitegureid – suurema osa päevast nad istuvad, söövad kuiva toitu ning ebaregulaarselt, liiklus on stressirohke.
Norskamise puhul on abiks uneuuringud, et teha kindlaks, kas on kalduvus või juba tekkinud uneapnoe.
