Uneapnoe on haigus, mida paljud põevad nii, et ise ei teagi.
Suurim riskitegur on ülekaal.
Soomes läbi viidud uuringud näitavad, et viimase kahekümne aastaga on haigestumine uneapnoesse märgatavalt kasvanud. Arstide sõnul on kasv on mitme teguri summa. Kõigepealt on hakatud uneapnoed paremini uurima, varem avastama ja diagnoosima. Suurim riskitegur on ülekaal. Ülekaal on sageli õrn teema, mida perearstil on küllaltki ebamugav jutuks võtta.
Kuid ka normaalkaalus inimestel esineb uneapnoed. Selle põhjuseks võib olla ülemiste hingamisteede ja neelu liiga kitsas ehitus või liiga väike lõug.
Kerget uneapnoed saab ravida kaalu langetades. Lisaks peaks kindlasti lõpetama suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Liikuma piisavalt, et õhtuks oleks mõnus väsimus, vältida tuleks selili magamist. Raskema uneapnoekorral määratakse peale uuringuid erinevad maskid. Kasutusel on nii kergemad ninamaskid kui ka täisnäomaskid.
Hoiatavad märgid:
* Kui inimesel on tunni aja jooksul vähemalt viis korda 10 sekundit kestev hingamiskatkestus, on ilmselt tegemist uneapnoega.
* Selline hingamiskatkestus lõppeb tavaliselt järsu valju norsatusega, mille peale magaja üles ärkab.
* Uneapnoe all kannatav inimene on päeval sageli väsinud ja võib näiteks autoroolis tukkuma jääda.
* Kui lisaks väsimusele võib märgata ka mäluhäireid või valu rinnus, tuleb kindlasti minna uuringutele.
