Oleme rohkesti kirjutanud II tüüpi suhkruhaigusest, sest selle põdejaid on ohtralt. Nüüd on teie küsimuste ja kirjelduste põhjal luubi all I tüüpi diabeet. Selgitab Eesti diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.
Hiljuti oli ühes seltskonnas kuulda säärast ütlemist: "Tal on teise astme suhkruhaigus, ei ole veel esimeseks üle läinud."
"II tüübi suhkruhaigus ei lähe kunagi üle I tüübi diabeediks," kostab säärase arvamuse peale endokrinoloog Marju Past. "Isegi see, et mõlema ravi võib olla sarnane, ei tähenda, et suhkruhaigus on oma tüüpi muutnud. Kui II tüübi korral tekib sekundaarne insuliinipuudulikkus, võib tõesti ees oodata peaaegu samasugune süsteravi nagu I tüübi diabeetikul."
Mis on kahe tüübi selge vahe? "I tüüp tähendab autoimmuunset puudulikkust: kõhunäärme insuliini tootvad rakud ei tööta üldse ja seetõttu aitab seda kompenseerida ainult insuliinasendusravi. II tüübi diabeetik saab algul enamasti hakkama tablettidega, mis parandavad toodetud insuliini kvaliteeti, kuid kõhunäärmerakkude puudulikkus võib aja jooksul tekkida temalgi ja siis on vaja juurde insuliini, et veres ringlevat suhkrut rakkudesse viia. Enamjaolt aga saab II tüübi suhkruhaige läbi tablettidega – nüüd on nii palju uusi häid rohtusid juurde tulnud."
I tüübi diabeetik aga tabletist abi ei saa, sest kui insuliini üldse ei ole, siis ei saa ka selle tõhusust parandada. Jääb üle iga päev insuliini süstida. Kui palju ja millal, selles on küsimus. Üks asi on insuliininappuse tõttu vere ülemäärane suhkrusisaldus, teine see, kui veresuhkur läheb liiga alla ja tekib hüpoglükeemiline kooma.
Et seda kõike ei juhtuks, peab I tüübi diabeetik olema oma veresuhkru valvel nii päeval kui ka ööl. Ent see polegi alati nii lihtne.
Pärilikkuse ja magusa mõju
Meie suguvõsas pole minu teada kellelgi suhkruhaigust olnud. Nüüd aga diagnoositi I tüüpi diabeet kümneaastasel tütrepojal. See ehmatas meid kõiki. Millest küll see haigus tuli? Toitumisest? Jah, ta sõi palju magusat, aga ülekaaluline ei ole. Mind huvitab ka see, kas on I tüüpi suhkruhaiguse tekke kohta selgunud midagi uut?
Suhkruhaigus üldse on mingil määral pärilik, aga see ei tähenda sugugi seda, et inimene ei või olla oma suguvõsas esimene pääsuke. Aga muidugi ei pruugi me ka teada, et mõnel vanemal sugulasel oli mitu põlvkonda tagasi diabeet.
Kui suhkruhaigusesse jääb kümneaastane, siis on enamasti tegemist I tüüpi diabeediga. Miks kõhunäärme autoimmuunne kahjustus tekib, selle kohta tõsiteaduslikud andmed puuduvad. Arvatakse, et tegemist võib olla ka keskkonnategurite, samuti viirusnakkuste ja muu mõjuga, aga täpset tekkemehhanismi ei teata tänini.
Igal juhul ei ole I tüübi tekkel magusa söömise ja toitumisega mingit pistmist. Sellepärast ei peaks ei vanemad ega vanavanemad ennast süüdistama, et nad on midagi valesti teinud. Kui see haigus tuleb, siis ta ka tuleb. Pigem mõjutavad liigne magus ja ülesöömine paksuks minekut: siis läheb käiku suhkruhaiguse teine tekkemehhanism ja võib tekkida II tüüpi diabeet.
Loe edasi ajakirjast...
