Igal aastal haigestub Eestis umbes 170 naist emakakaelavähki. See number võiks aga olla palju-palju väiksem, sest emakakaelavähk ei tule üleöö - sellele eelneb vähieelne seisund ehk düsplaasia, mis õigeaegsel avastamisel on täiesti ravitav.
Naistearsti juures kontrollis tuleb käia iga aasta - kõik me, naised, teame seda väga hästi. Aga alati ei käi. Kohe mitu aastat ei käi. Kogu aeg on kiire - ah, küll ma varsti lähen. Ja siis pole harv juhus, kui pärast läbivaatust ja analüüside tulemusi kõlab julm diagnoos: teil on emakakaelavähk.
Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja naistearsti Annemai Märtsoni sõnul diagnoositakse emakakaela düsplaasiaid (dysplasia colli uteri, kasutusel on ka väljend tservikaalne intraepiteliaalne neoplaasia ehk CIN) õnneks siiski kordades rohkem kui emakakaela vähki ning palju juhte suudetakse vähieelse seisundi raviga ennetada.
Põhjustajaks nakkus
Emakakaela düsplaasia on emakakaela rakkude haiguslik muutus, mis tekib sugulisel teel leviva inimese papilloomiviiruse (HPV ehk human papilloma virus) nakkuse tagajärjel. Otsene seos viirusnakkuse ja vähi vahel on teada juba aastast 1983. HPV-nakkus on olulisim riskifaktor rakuliste muutuste tekkes, ilma milleta vähieelseid muutuseid ei teki. Uuringute alusel arvatakse, et umbes 40. eluaastaks on ligi 80% naistest alates seksuaaldebüüdist mingil eluetapil selle viirusega nakatunud, kuid emakakaela vähki haigestub üks 1000 naisest, kellel on jäänud düsplaasia mingil põhjusel avastamata/ravimata.
"Just vähi tekkes mängivad rolli teatud HPV tüübid, mida nimetatakse genotüübi alusel kõrge riski tüüpideks. Neid on kokku arvatavalt ligi 20. Kõrge riski HPV-l on lihtsas keeles öeldes omadus tungida emakakaela rakkude tuuma, milles paikneb raku geneetiline materjal. Püsiva nakkuse korral on viirusel võime aja jooksul muuta emakakaela raku geneetilist materjali sellisel moel, et normaalsest rakust saab vähirakk. Vähirakkudel on välja lülitatud loomuliku rakusurma mehhanism, mille tõttu neil on omadus piiramatult jaguneda," selgitab Annemai Märtson.
Peale papilloomiviiruse tõstavad emakakaelavähki haigestumise riski varajane seksuaalelu algus (varasem kontakt viirusega, mil immuunsüsteemi kaitsevõime on ebaküpsem), palju seksuaalpartnereid (jällegi suurem risk nakatuda HPV-ga), sugulisel teel levivad haigused, näiteks klamüüdia, gonorröa jt (põletikulised rakukahjustused, mille tagajärjel emakakaela rakud on viirusele rohkem vastuvõtlikud), suitsetamine (läbi oksüdatiivse stressi, mis tähendab rakkude hingamises paratamatult tekkivate vaheainete kahjustavat toimet) ja immuunpuudulikkusega kulgevad seisundid/haigused.
Dr Märtson rõhutab, et haigestuda võivad kõik seksuaalselt aktiivsed naised vanusest sõltumata. Emakakaelavähk ja vähieelsed seisundid ehk düsplaasia eri raskusastmed ongi järjest n-ö noorenev haigus.
Loe edasi ajakirjast...
