Hääl on meile igiomane nagu sõrmejälgki. Seda kallist looduse kingitust tuleb hoida, et ta oleks alati kodus ega oleks ära – alati suhtlemis- või esinemisvalmis. Selgitab ja nõu annab kuulmiskeskuse Audiale nina-kurgu-kõrvaarst Carina Truuverk.
Kostab tittede nuttu. Kui silm beebini ei ulatu, siis kas ema kuuleb hoobilt ära, et teda nõuab just tema silmatera? "Võib-olla päris kohe pärast sündi ei kuule ära, aga mõne ajaga harjub ema tõesti oma beebi häälitsemist, ka nuttu, teiste omast eristama," ütleb dr Carina Truuverk. "On tehtud uuring, millest selgus, et see võime pole omane ainult emadele, vaid ka isadele, kes veedavad piisavalt palju aega kodus oma titaga. Inimene harjub tuttavaid helisid ära tundma."
Arst tõdeb, et meil kõigil on ainuomane hääl. "Arvatakse, et nii nagu sõrmejälgki, ei sarnane ükski hääl täpselt teise inimese omaga. Praegu on mujal maailmas katsetamisjärgus isegi sellised tuvastussüsteemid, mida pangad ja suured tellimiskeskused tahavad rakendada, et ainult hääle järgi saaks täpselt tuvastada, kas tegu on ikka kindla inimesega või keegi petab. Seda suudaksid teha ainult aparaadid, mitte inimkõrv."
Midagi siiski päritud
Küll võivad üsna sarnased olla ühe pere hääled: tütar räägib täpselt nii nagu ema, poeg nõnda nagu isa. "Vahel harva võib tõesti olla, et emal ja tütrel või isal ja pojal on nii sarnane hääl, et näiteks telefonis ei tee alati kohe vahet, kumb räägib," nendib tohter. "Hääl ise aga päritud ei ole, vaid teatud määral on päritud kõri anatoomiline eripära: häälepaelte pikkus ja paksus, kõri kõhrede ja lihaste ehitus. Eks sellest ka mõningane häälesarnasus."
Usutakse, et mida pikemad on häälepaelad, seda madalamat heli need teevad nagu pillikeeledki ja seda madalam on hääl. "Hääletekitamine ei olene siiski ainult häälepaelte pikkusest, vaid kogu kõri ja ka pehme suulae ehitusest, samuti üldisest kehaehitusest, näiteks sellestki, kas kael on peenike või jäme," selgitab dr Truuverk.
Loe edasi ajakirjast...
