Mil määral on terav kuulmine päritav? Kas see, et kõrv jääb aastatega töntsimaks, on loomulik? Miks mõni ei saa ühtäkki enam kiirest jutust aru? Millal on tarvis kuuldeaparaati? Selgitab kuulmiskeskuse Audiale audioloog Carina Truuverk.
Tühi jutt läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kui jutt meile korda läheb, jääb ta kindlasti kõrva, kust helid kanduvad edasi ajusse, millel ongi peaosa kuuldust arusaamisel.
Kui aga kõrv helisid normaalselt vastu ei võta ja edasi ei anna, on ka aju hädas: mida sa analüüsid, kui helisid korralikult ei tule! Noores eas on õnneks enamikul meist kuulmine terav, kuid aastad kipuvad seda nüristama. Ja siis võib tarvis minna abilist – kuuldeaparaati.
- Pärilikkuse osakaal
Mil määral on meie kuulmisteravus päritav ja kas ainult selle tõttu võib kuulmine kehv olla juba noorena?
Pärilikkust silmas pidades saame rääkida pigem kuulmislangust või kurtust põhjustavatest haigustest, mis kipuvad esinema perekonniti, ka noorena. Seda aga, kas ka kõik järgmised põlvkonnad vajavad 75-aastaselt kuuldeaparaati, kui näiteks vanaisa või vanaema kuulis vanemas eas ainult aparaadiga, pole võimalik ennustada.
Muidugi oleneb kuulmine ka sellest, milline geneetiline pagas on meile kaasa antud, kuid ülejäänu sõltub ikkagi meie enda elus tehtud valikutest – kas need on tervist säästvad või mitte. Siia ei kuulu ainult mürakahjustuse vältimine, vaid ka kehalise ja vaimse tervise hoidmine üldse.
Kindlasti kandub edasi kurtuse geen: sünnilt kurtide perekonnas avaldub see enamasti põlvkonniti.
- Kõrvaklappidega kuulamine
Kas nüüd lõpuks on kinnitust leidnud tõik, et liiga valju muusika kuulamine kõrvaklappidega kahandab kuulmisteravust juba noortel?
Juba ammu on kinnitust leidnud tõsiasi, et elu jooksul omandatud mürakahjustus kuhjub ja mõjub kuulmisele halvasti, seda eriti vanemas eas, kui meie kuulmisteravus langeb juba niikuinii füsioloogiliselt.
Muusikat võib kuulata ja seda peabki tegema; ka kõrvaklapid pole keelatud, kuid tähtis on pidada piiri nii kestuse kui ka heli valjusega.
Loe edasi ajakirjast...
