Õuemuru tahab aina niita. Muru kõrvas aga niitmist ei salli, sest uut enam ei kasva ning siis jääb kuulmine hoopis töntsiks. Mis selle vastu ja sel puhul aitab, räägib Tallinnas Mustamäe teel asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik.
Kuulmisvõime on inimesele kaasa antud. "Mõni on kõva kuulmisega juba lapsest saadik. Kes aga on sündinud terava kuulmisega, elab sellega vanaduseni välja, kui algab ealine kuulmislangus," tõdeb kuulmisnõustaja Külle Loik.
Ei saa üldistada, kas kõrv võtab helisid paremini vastu naistel või meestel. "Pigem mängib oma osa eelsoodumus: kui emal-isal või vanaemal-vanaisal on (olnud) vanas eas väga tugev kuulmislangus, võib see oodata ka lapsi ja lapselapsi – nad võivad juba 50–60-aastaselt märgata, et ei kuule enam hästi. Sellepärast peavad eelkõige nemad end kõrvu kahjustava müra eest hoidma."
Kui tõved ja vigastused välja arvata, siis kuulmisnüriduse peamine kurjajuur ongi tugev müra.
Linnulaul koos masinamüraga
Loogiline on järeldada, et maal linnulaulu saatel elavate inimeste kuulmine püsib kauem erk kui iga päev müra sees viibivatel linlastel. "Ega tänapäeval maal ka enam vaikne ei ole," kostab Külle Loik vastu. "Osal maainimestel on traktorid, murutraktorid ja -niidukid, trimmerid, mootorsaed ning muud töövahendid, mis teevad väga tugevat müra. Peale selle on maal eramajas võimalik kuulata muusikat väga kõvasti – linnas kortermajas kutsutaks selle peale kohe politsei.
Kuulmist kahjustab pikaaegne pidev tugev müra. Sellepärast jälgi, et kui näiteks lähed muru niitma, paned kindlasti pähe kaitsvad kõrvaklapid."
Aga me ei niida ju muru iga päev! "Ei niida küll, aga mõnikord teeme seda järjest võib-olla kaheksa tundi. Kui kuulmine on normis ja murulapp on ehk meeter korda meeter, siis ei ole probleemi, aga mõnel on ümber maja niita peaaegu hektar. Siis kindlasti klappideta seda teha ei tohi. Pikka aega mootorsaega töötades on sama lugu."
Loe edasi ajakirjast...
