Immuunsüsteem on rakkudest ja molekulidest koosnev kompleksne süsteem, mille ülesanne on meid tõvestavate mikroobide eest kaitsta, ennetada haigusi ja soodustada haavade paranemist. Immuunsüsteemil on kaks haru – kaasasündinud ja omandatud immuunsus –, mis toimivad tihti sünergiliselt. Hästi toimiv immuunsüsteem lepib kahjutute mikroorganismide, toidu ja iseendaga, ent kui immuunsüsteem on mingil põhjusel tasakaalust väljas, võivad tekkida sagedased nakkused, allergiad, toidutalumatused ja autoimmuunhaigused, kuna immuunsüsteem ei tee enam vahet ohutul ja ohtlikul. 70 protsenti meie immuunsusest asub soolestikus – selle teooriaga tuli 1980. aastatel pärast viit aastat kestnud uuringuid loomadel esimesena avalikkuse ette Yves Delatte. Immuunsüsteemi tasakaalus hoidmiseks vajame kvaliteetset und, tervislikku toitu, piisavalt puhast vett ja liikumist ning stressitaseme kontrolli all hoidmist. Kuna me ei ela ideaalses maailmas, on stressi ja unepuudust sageli peaaegu võimatu vältida ning ka teistes aspektides võib olla vajakajäämisi. See kõik võib aga mõjutada mikrobioota ehk soolestiku bakterite koostist ja ühes sellega immuunsust. Mikrobioota tasakaalustamiseks võib vajaduse korral tarvitada probiootikume.
Uni
Piisav ja kvaliteetne uni on immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks äärmiselt tähtis, kuna une ajal kulgevad protsessid, mis on vajalikud tasakaalu säilitamiseks organismis. Immuunrakkude ja tsütokiinide kõrgeim süsteemne tase saavutatakse magades, mistõttu unepuudus mõjutab nende hulka veres ja seeläbi immuunsust. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab vastuvõtlikkust nakkustele.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
