Kui võrrelda inimelu muusikalise suurvormiga, määrab vanematelt kaasasaadud geenikombinatsioon teose esmased parameetrid: helistiku, taktimõõdu ja tempo. Sellest alginfost lähtudes luuakse edasised taktid ehk valgud ning teos hakkab arenema ja elama molekulidevahelistes seostes, ainevahetuses ja mitmemõõtmelises funktsioonide terviklikkuses.
Kolm suurt vaala - geneetika ehk geeniteadus, proteoomika ehk valguteadus ning metaboloomika ehk teadus organismis toimuvast ainevahetusest -, lisaks veel funktsionoomika, seletavad suure osa organismis kui tervikus samaaegselt sündivast.
Halbade varju enamasti ei poe
Geneetika osatähtsusest on viimastel aastatel Eestis väga jõudsalt räägitud, kohati ülekohtuseltki palju, kõigutades niimoodi kogu terviksüsteemi tasakaalu mõistmist. Tegelikult tuleb tõdeda, et haigused, mis on tingitud vanematelt päritud geenides esinevatest kõrvalekalletest, moodustavad kõigist inimeste tõbedest vaid väga väikese osa. Enamik pärilikke geneetilisi haigusi on harvad ja avalduvad vaid ühel tuhandete või miljonite hulgast.
Vähkkasvajate korral on pärilikult edasikantavate tegurite põhjustatud ainult 5-10% kõigist haigusjuhtudest ning sellised kasvajad ilmnevad enamasti nooremas eas ja on oma olemuselt agressiivsemad. 90-95% pahaloomulistest kasvajatest on aga tingitud elu jooksul tehtud valedest valikutest ja kokkupuudetest vähki tekitavate ainetega, ning teadliku suhtumisega annaks siin palju ära teha.
Samasugust seost näeme ka näiteks diabeedi korral, mil haiguse esimene, pärilikult edasikantav tüüp moodustab vaid umbes 15% kõigist haigusjuhtudest ning ebatervisliku eluviisi tagajärjel väljakujunenud ja hilisemas eas avalduv teine tüüp 85%.
Seega peame tunnistama karmi tõde: suures osas oleme meie ise oma haigustes teadlikult või teadmatult süüdi ning pelgalt halbade geenide varju enam pugeda ei saa.
Loe edasi ajakirjast...
