“Insult on raske ja tõsine haigus,” toonitab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Viktor Jefremov. Kui tekivad esimesed sümptomid, tuleb kiirabi kutsuda kohe. Mida kärmemini abi saab, seda suurem on lootus ellu jääda ja paraneda.
Enne kui dr Viktor Jefremoviga insuldi ennetusest, tunnustest ja ravivõimalustest räägime, ärgituseks teie küsimused, teeme selgeks, mis on mis: ajuatakk, ajuinfarkt, ajurabandus ja insult.
Dr Jefremov:
“AJUATAKK on neuroloogiline sündroom, mis tekib täiesti ootamatult ja võib avalduda ühe kehapoole nõrkuse ja/või kõnehäirena. Ataki kõige sagedasem põhjus on aju verevarustushäire, mille võib põhjustada veresoone ummistumine, sulgus või ka lõhkemine – viimasel juhul tekib verevalum.
Kõik oleneb sellest, kui pikalt verevarustushäire kestab. Kui veresoones taastub verevool kiiresti, võib atakk mööduda nii, et ei jäägi mingeid jälgi.
Kui haigusnähud mööduvad ööpäeva jooksul täielikult, on tegemist mööduva ajuverevarustushäire ehk transitoorse (ülemineva) ajuisheemia atakiga. See ongi tinglik piir: kui sümptomid kestavad rohkem kui kakskümmend neli tundi, on tegemist juba insuldiga.”
AJUINFARKT on insuldi alaliik, mis tekib ajuarteri sulguse tagajärjel. Seda võib võrrelda südameinfarktiga.
INSULT ehk AJURABANDUS on laiem mõiste. Insuldil on kolm alaliiki:
w ajuinfarkt (kõige sagedasem, 85%)
w ajusisene verevalum, mis tekib ajuveresoone lõhkemise tagajärjel
w ämblikvõrkkestaalune verevalum, kui lõhkenud veresoon asub aju pinnal (selle raviga tegelevad rohkem neurokirurgid).
Mis on meile kaasa antud, et insult võib tekkida vaatamata sellele, kui tervislikult elame?
On teada, et kui mõnel lähisugulasel on olnud insult, tõstab see riski haigestuda.
Esineb ka veresoonte anomaaliaid ajus, kuid õnneks väga harva.
Väga palju oleneb vererasvade ehk lipiidide, samuti süsivesikute ainevahetusest organismis. Teame, et ka suhkruhaigus on insuldi üks riskifaktor; samuti on selleks kõrge kolesterool – kõik need on mingis osas pärilikud.
Kuidas me ise tahtmatult kutsume insuldi esile oma eluviisidega?
Kindlasti mängivad rolli eluviisid: kuidas toitume ja kui palju liigume. Me ei saa mõjutada seda, mis on pärilikult kaasa antud, kuid oma eluviise on võimalik muuta.
Ajuinfarkti üks kindel riskitegur on suitsetamine. Inimestel, kellel juba on olnud insult, soovitame suitsetamise maha jätta. Suitsetamine soodustab vere hüübivust, tõstab mingil määral vererõhku ning soodustab ateroskleroosi teket.
Loe edasi ajakirjast...
