Tänapäeval hinnatakse juuste loomulikku ilu, kohevust ja kaunist läiget kõrgelt ning selle saavutamiseks kulutatakse erinevatele juuksehooldusvahenditele palju raha. Juuste ilu on aga otseses seoses inimese üldise tervisega.
Põhjalik läbimurre juuksehoolduses toimus alles 20. sajandil algul, kui naised hakkasid tähelepanu pöörama loomulike, mitte võltsjuuste, näiteks parukate vajadustele. Sagenes šampooniga pesemine ning kasvas huvi juuksehooldusvahendite vastu.
Ilu algab seestpoolt
Paraku on mitmeid haigusi, mis juuste ilu ajutiselt või jäädavalt hävitavad. Tihti ei piisa juuste tervise taastamiseks ainult peanaha mõjutamisest - on ju igasuguste haiguste ravi tulemuslikum, kui vaadata inimest kui tervikut.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst Maire Karelson nendibki: "Nahahaiguste arstid käsitlevad patsienti kui tervikut ning toetuvad haigetele soovituste andmisel ja haiguste ravimisel teaduspõhise meditsiini tulemustele. See, et ravis kasutatakse lokaalseid vahendeid (salvid, geelid, lahused, šampoonid jm) või tablettravi, ei tähenda seda, et probleemile kitsalt lähenetakse. Need ravimid sisaldavad ju vajalikke toimeaineid teatud haiguste raviks."
Peale nahaarsti on juuste tervisele mitmeid abimehi. Nagu kosmetoloog saab peale arsti kirjutatud rohtude parandada patsiendi nahka omapoolsete hooldavate protseduuridega, nii on ka peanaha ja juustega. Kui nahahooldusspetsialisti nimetatakse kosmetoloogiks, siis juuste- ja peanahaprobleemidega tegelevat spetsialisti kutsutakse juukseuurijaks. Tema tegeleb juuksejuure rakkude analüüsimisega ning kõige sellega, mis toimub inimese peanaha sees juuksejuure tasandil. Eestis ainukesena teeb juuksejuure uuringuid Juuste Akadeemia Tallinnas.
Seda, et juuksed kõnelevad inimese tervisest palju ning juuksekarvas peegelduvad inimeste mitmed haigusseisundid - väsimus, stress, hormonaalsed häired -, tõdeb ka staažikas juuksur Sirje Schmidt. Tema sõnul torkab kohe silma, kui inimene rasket haigust põeb, seda on esimesena näha juustest. Ka näiteks raseduse ajal toimuvad muutused muudavad tihti juuste seisukorra kehvemaks.
Sirje Schmidt räägib eksiarvamusest "küll mul nooruses olid paksud ja pikad juuksed, aga keemilised lokid rikkusid mu juuksed ära". Tegelikult oleneb juuste seisukord eelkõige juuresibulast: kui see on atrofeerunud (kõhetunud), juus kärbub ja langeb välja, juurdekasv on nõrgem ja vähesem. "Ka peanahk muutub paksemaks ja kõvemaks, mis võib tekitada kõõma, kihelust, haavandeid. Muutused toimuvad ikka sisemistel põhjustel," nendib Sirje Schmidt.
Loe edasi ajakirjast...
