Kui kaal ei lange, süüdistatakse enamasti aeglast ainevahetust ja võetakse appi sidrun, tšilli, Cayenne'i pipar, mõni muu toiduaine või internetist leitud nipp. Selgitasime, millistel kuuldustel on tõepõhi all.
- Ülekaalu põhjustab aeglane ainevahetus
Müüt. See on tavaline ainevahetust puudutav müüt. Aeglane ainevahetus ei ole ülekaalu tekitaja, vaid vastupidi, aeglane ainevahetus tekib just suure ülekaaluga inimestel, sest nad lihtsalt liiguvad vähem. Kuigi oma ülekaalu on mugav põhjendada aeglase ainevahetusega, on see enesepettus. Enamasti toimib ainevahetus ilma probleemideta ega muutu niisama aeglaseks. Ent vöökohale tekkinud päästerõngal on küll ainevahetusega seos, sest üks ainevahetuse ülesannetest on rasvkoe moodustamine. Kui toitu tuleb võrreldes kulutatud energiaga liiga palju, muudab organism ülejäänud kalorid rasvaks ja see varutakse mustadeks päevadeks. Seega on ülekaalu tekkimises süüdi ikkagi liigsöömine, mitte aeglane ainevahetus.
- Ainevahetus läheb dieeti pidades säästurežiimile
Nii ja naa. See on tõsi, kuid see juhtub vaid väga range dieedi korral. Säästurežiimil energia kulutamine pisut aeglustub. See ei takista aga kaalulangust, sest muutus on palju väiksem, kui üldiselt arvatakse. Aeglaselt kaalust alla võttes pole säästurežiim märkimisväärne takistus. Kui kaal dieeti pidades ei lange, on lihtne süüdistada selles säästurežiimi. Küsimus on selles, et kaalu langedes väheneb ka energiakulutus. Kümne kilo kaotus vähendab päevast energiavajadust 300–400 kilokalorit, sest väiksem keha kulutab ka vähem kaloreid. Seega peab pärast dieeti vähendama oma toidukoguseid, sest kui süüa edasi nii nagu enne dieeti, jääb kaal seisma või hakkab jälle tõusma.
Palju on juttu sellest, et pärast dieeti on raske säästurežiimist välja pääseda. Kaalulangetaja ei pea selle pärast üldse muretsema. Isegi kui organism läheb liiga range dieedi tõttu säästurežiimile, möödub see kohe, kui hakata normaalselt toituma.
Loe edasi ajakirjast...
