Paljud naised, kel lapsed juba täiskasvanud, mäletavad veel nõukogudeaegset sünnitusmaja: laps viidi ära kohe peale sünnitust ja kindlatel kellaaegadel toodi sööma kärutäis ühesugustes pleekinud tekkides pampe. Isasid ligi ei lastud ning lõikelilli palatisse ei lubatud.
Uurime Ida-Tallinna naistekliiniku ämmaemandalt Mariliis Hundilt, kuidas asi tänapäeval käib.
Kui naisel on menstruatsioon ära jäänud ja kodune rasedusproov osutub positiivseks, peaks ta panema kinni aja ämmaemanda vastuvõtule.
"Tänapäeval saadetaksegi lapseootel naine esimese valikuna ämmaemanda hoole alla. Ämmaemand tuvastab kõigepealt raseduse ja võtab naise arvele; teeb ultraheli, kus määratakse raseduse suurus, tehakse kindlaks, kas rasedus on emakasisene (et välistada emakavälist rasedust) ning kas tegu on üksik- või mitmikrasedusega, ja pannakse paika esialgne sünnituskuupäev. Hea aeg rasedusega arvele tulekuks on 6.–9. nädal, sest siis on tulevasele emale ultrahelis näha ka loote südametöö," selgitab Mariliis Hunt.
Kõigepealt peab naine andma erinevaid analüüse. Tehakse vere- ja uriiniproovid ning antakse kätte saatekiri esimese trimestri ultraheliuuringuks. "Esimesel trimestril toimub sõeluuring, mis koosneb ultraheliuuringust ja vereseerumi uuringust. Ultraheliuuringu käigus mõõdetakse loote kuklavolti, südame löögisagedust, vaadatakse ninaluu olemasolu ja teisi markereid. Ultrahelis saadud mõõtmistulemuste ja veremarkerite põhjal tehakse raseda esialgne riskikalkulatsioon ja selgitatakse, kas oleks vaja teha lisauuringuid. Suure riski korral on võimalik teha koorionbiopsia (platsenta rakkude võtmine) ja looteveeuuring. Kui lõpuks selgub, et tegemist on Downi sündroomi või mõne muu kromosoomhaigusega, saab naine ise otsustada, mida teha edasi," räägib ämmaemand.
Aktiivne lapseootus
Muidugi tahab enamik vanemaid teada oma lapse sugu, sest soovitakse osta roosasid või siniseid beebiriideid, ükskõik kui palju sooneutraalseid kasvatusteooriaid ka ei propageeritaks.
"Raseduse keskel (20.–21. nädalal) tehakse ultraheli, kus uuritakse loote anatoomiat. Siis loetakse üle sõrmed ja varbad, vaadatakse üle kogu anatoomia, hinnatakse lootevee kogust, samuti määratakse platsenta asetus ning nabanööri kinnitumine, ja kes soovivad, saavad teada ka lapse soo," ütleb Mariliis Hunt.
Loe edasi ajakirjast...
