Kolesteroolihirmus jätab nii mõnigi muna söömata või piima joomata, jäädes nii ilma täisväärtuslikest toiduainetest. Kui ei ole pärilikku eelsoodumust või ainevahetushäireid, saab kolesteroolinäidu korda mõistlikult toitudes.
Suurt kolesteroolihirmu tekitab eelkõige rasv. Normaalseks elutalitluseks on vaja nii loomseid kui taimseid rasvu õiges vahekorras:
• 1/3 loomset rasva
• 2/3 taimset rasva ja kalarasva.
Loomsed rasvad on täis küllastatud rasvhappeid, mis sisaldavad palju kolesterooli. Pole ülearune meelde tuletada, et taimeõlid ei sisalda kolesterooli.
Tõepoolest on kõrge kolesteroolinäiduga inimesi, kes peavad vähendama loomset rasva toidus, kuid täielikult sellest loobuda ei tohiks. Keha vajab loomset rasva ja selles peituvat kolesterooli, et valmistada steroidhormoone; saada asendamatuid rasvhappeid, sapphappeid, D-vitamiini ja teisi rasvlahustuvaid vitamiine; moodustada rakumembraane; hoida korras närvisüsteem jne.
Liha ja lihatooted kolesterooliallikana?
Kanaliha omastab organism küll kergesti, kuid koos nahaga võib see mõjutada kolesteroolitaset, kui me ei kombineeri seda koos kolesterooli vähendavate toiduainetega.
? Keeduvorstides ja sardellides on peidus nähtamatut tahket rasva (umbes 30 g 100 grammis), mis sisaldab 65 mg kolesterooli 100 g kohta.
? Veretoitudesse (verivorstid, -käkid, -leib) tuleb suhtuda hästi, sest siin on taimsed ja loomsed toiduained tasakaalus. Veretooted sisaldavad vähe kolesterooli ja on hea valgu, vitamiinide, raua ja kergelt omastatava valgu allikas.
Kui võrrelda peekonit verivorstiga, siis peekon sisaldab umbes 70 mg ja verivorst 10?16 mg kolesterooli 100 g kohta ning rauda vastavalt 0,6 ja 12 mg.
loe edasi ajakirjast...
