Kui kilpnääre on liiga virk või laisk
Tekst Marju Past
13.02.2010

Kilpnääre on väike, kuid tubli. Mõnikord aga ei tule ta millegipärast oma tööga toime ning hakkab talitlema tavapärasest kiiremini või hoopis aeglasemalt. Siis ootab organ abi, ja enamasti seda ka saab.
Teie küsimuste põhjal kirjutab endokrinoloog Marju Past.

Kilpnääre on kõri külgedel asuv sisenõrenääre. Kilpnäärmehormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside, närvisüsteemi tegevust.
Kui kilpnääre on osaliselt välja opereeritud, on võimalus, et järelejäänud osa võtab üle kogu kilpnäärme talitluse. Kui ta sellega hakkama ei saa, siis aitab osaline asendusravi kilpnäärmehormooni – türoksiiniga.
Kui kogu kilpnääre on välja lõigatud, saab organism eluks vajalikud kilpnäärmehormoonid kätte asendusraviga – hormoontablettidega. See täielik asendus toimib suurepäraselt: et inimene elaks niisama hästi kui normaalselt talitleva kilpnäärmega.

Ei anna alati selgelt märku
Tagasihoidlike talitlushäirete korral ei anna kilpnääre endast enamasti kindlaid tunnusmärke ega tekita kaebusi. Sümptomid on sageli üldised, mitte spetsiifilised, ainult kilpnäärmehaigustele omased – need võivad kaasneda ka muude haigustega.
Kõige sagedasemad häired on muuhulgas

väsimus
nahakuivus
liigne higistamine
juuste väljalangemine
südame rütmihäired.

Tihtipeale ei tulda algul selle pealegi, et need tunnused võivad märku anda kilpnäärmemurest. Kui aga tegemist on tõsise kõrvalekaldega, siis on sümptomid palju ägedamad (vaata kõrvalolevat võimalike sümptomite loetelu).

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid